Tulemused. Asi, mida kõik tahavad.
Mis on tulemused?
Tulemused on tervis, hea tuju, sissetulek suur või väike, tüli abikaasaga, võidud ja kaotused, mida iganes.
Kõik, mis on ilmnenud meie füüsilises materiaalses maailmas, mida saab näha, tunda, katsuda on tulemus. See on loomisprotsessi viimane tasand. Tagajärg.
Kust tulemused pärinevad? Millest saavad tulemused alguse? Kuidas tulemusi luuakse?
Kuidas tekkis tüli lähedase inimesega? Mil moel sai minust ülekaaluline pereema? Kuidas juhtus nõnda, et enne palga päeva on raha otsas?
Mis on põhjus? Tegelik põhjus?
Kui Sa võtsid seda küsimust tõsiselt, siis on Sinu teadvuses tõenäoliselt ka juba vastus. Ja üsna suure tõenäosusega on ka see vastus pärit füüsilisest maailmast. Mida ma sellega mõtlen?
Tõenäoliselt arvad sa, et tüli abikaasaga sai alguse sellest, mida abikaasa tegi või jättis tegemata, ütles või jättis ütlemata. Ülekaalulisus sai alguse sellest, mida sa sõid, kui palju sa liikusid ja raha sai otsa seetõttu, et tegid mõtlemata mõne suurema ostu või ostsid lihtsalt rohkem kui tavaliselt.
Need on kõik füüsilise tasandi tegevused ja ka need on tulemused. Senikaua kuni me kõnnime ühe füüsilise tasandi tulemuse juurest teise juurde, ei lahenda me probleemi, vaid hoiame probleemist kinni. Vastust aitab leida loomisprotsessi tundmine ja mõistmine.
Mis on loomisprotsess? Loomisprotsess on seemne kasvamine mittenähtavast nähtavasse maailma. Umbes sama, nagu me paneme mulda porgandiseemne ja võtame mõne aja pärast peenralt üles ilusa porgandi (ainult ei porgandi seeme ise on ka füüsiline).
Meie mõttemaailm toimib samamoodi, kuid seemneks on idee, mõte (mittefüüsiline). Enne, kui ma edasi lähen tuleb küsida, mis on idee ja mis on mõte? Mina defineerin neid nõnda.
Mõte on üksik, mõtete kombineerimine annab idee ehk kujutluspildi. Mõte võib olla vaesus, rikkus, headus, ausus, auto, kuid nii nagu me hakkame neid mõtteid kombineerima, kirjeldama, selgitama, saab sellest idee.
Näitena võib võtta selle sama sõna rikkus. Mõte iseenesest on neutraalne, see lihtsalt on, kuid luues sellest idee, saab see oma värvingu – rikkus negatiivses tähenduses, rikkus positiivses tähenduses, rikkus kitsas materiaalses tähenduses, rikkus laias kõikehaaravas tähenduses.
Iga mõte on seeme ja iga idee on juba veidi kasvanud mõte, sest üks mõte on juba ligi tõmmanud teisi. Kasvamine tähendab ju laienemist, paljunemist.
Niisiis loomisprotsessi – tulemuste – algus on mõte, millest vormub idee (mitu mõtet koos). See loomisprotsessi esmane faas toimub mõtte tasandil.
Mõtte tasandil teadlikus teadvuses on universum teinud meile suurepärase kingituse. Meil on valik. Ja kuigi meie teadvusessse jõuab palju mõtteid ja ka juba ideid, on meil valik, kas võtta neid vastu ja hakata neid kasvatama või mitte. (Vaata kuidas sa kasutad seda loomisprotsessi tasandit uudiseid vaadates)
Kui me võtame need mõtted ja ideed vastu (enamasti teeme seda mitte teadlikult), on meil võimalus hakata seda seemet kasvatama loomisprotsessi tunde tasandil. Kuid nii nagu porgandiseemnest kasvab ainult porgand, saab mõtteseemnest kasvada see, mis on selle seemne olemus.
Viha mõte kasvatab viha ja enesehaletsuse mõte kasvatab saamatust. Oskamatuse mõte loob oskamatust ja innustuse mõte loob tegutsemist.
Mõte saab hakata kasvama vaid meie osalusega, st me oleme teinud valiku lubada sel mõttel läbi iseenda väljenduda. Ja me teeme seda valikut pöörates huvi ja tähelepanu sellele mõttele või ideele – mõeldes sellest, rääkides sellest, kujutledes seda jne.
Põhiteema, millel mina luban endal ärrituda on ebavõrdsus poliitikute ja rahva vahel.
Idee, kus poliitikutel tõstetakse palka, samal ajal kui enamus ettevõtjad tõmbavad kulusid koomale ja kärbivad töötajate palka. Sealt loost nopin ma välja idee, et poliitikud elavad jõhkralt rahva arvel, st minu arvel.
See omakorda toob kaasa rea teisi negatviiseid ideid, mis seejärel hakkavad minus kanda kinnitama, sest ma olen lubanud sellel juhtuda. Rääkides sellest, mõeldes sellest, lugedes sellest jne luban ma oma teadvusel tegeleda ideega ja see hakkab väljendama end loomisprotsessi teisel tasandil – tunde tasandil.
Kui tegemist on negatiivse ideega, hävitab see mind. Viha idee, mis sellest tuleneb, tahab väljenduda. Lugesin kuskilt suurepärast mõtet, et viha, mille me üles korjame meediat lugedes ei suunata kunagi viha tekitajate vastu, vaid alati meile kallite inimeste vastu. See on just see – viha tahab end väljendada. Kuid kuna nt poliitikud meile koju minnes vastu ei satu, siis ainsad inimesed, kelle peal viha saab väljenduda, on meie lähedased.
Negatiivsed ideed on hävitavad, positiivsed üles ehitavad ja loovad.
Idee on idee, kuid tulemus on vastavalt idee iseloomule. Ega me ju ainult negatiivseid tundeid ei väljenda, me väljendame ka positiivseid, sest ka positiivsed ideed tahavad end väljendada.
Loomisprotsess saab siis alguse mõttest, ideest ja hakkab ellu viima selle idee olemust läbi meie. Esmalt väljenduvad meie mõtted meie tunnetes, tunded loovad tegevusi ja aja jooksul jõuab mõte füüsilise tulemuseni – lahutus, tühi rahakott, ülekaal.
Niisiis kui küsida taas, mis loob tüli abikaasaga? Mis tekitas ülekaalu? Raha puudust? jne, siis vastus on mõte.
Loomisprotsess iseenesest on väga lihtne, kuid keeruliseks teeb selle mõtete ja ideede kompleksus. Olemasolevad mõtted toodavad sarnaseid mõtteid ja kui ma tulen töölt koju ärritunult, siis ainuüksi väike negatiivne impulss ükskõik kellelt tekitab minus negatiivse reaktsiooni. Reaktsiooni (nt minu ärritumise) põhjuseks ei olnud mitte too teine inimene, vaid hoopiski minu teadvuses aktiveeritud mõte, millest me ise sageli teadlikud ei ole.
Kui me nüüd korrutame need reageeringud minutitega, päevadega, nädalatega, kuudega ja aastatega, saame kokku mõtete ja harjumuste süsteemi, mis juhib meie käitumist ja läbi külgetõmbeseaduse omakorda meie tulemusi. Mõtetesüsteem kontrollib harjumusi ja aja jooksul loob enda olemust meie füüsilises maailmas.
Loomisprotsessi teadlikul kasutamisel saame oma mõttesüsteemi ise arendada nii, et nende mõtete kasvamise tulemus oleks meile meelepärane.
Kirjuta sõnum või küsimus