Nõu andmine kipub sageli olema üks meie innustavamaid eneseväljendusi. Ja miks see ei olegi tore. Nõu andes tunneme end kõik kasulikuna, teadjana ja loomulikult abi osutajana. Kõik ju positiivsed tunded.
Nõu andmisega tuleb koheselt aga esile üks ja ainus probleem – nõu on kerge anda, selle alusel tegutseda aga hoopis keerulisem.
Niisiis kerkib päevakorrale küsimus, kuidas aidata sõpra-tuttavat nii, et sellest teisele poolele kõige enam kasu oleks. Sest teise poole aitamine, ja mitte enda tarkuse näitamine, on – või vähemasti peaks olema – meie tõeline eesmärk. See aga tähendab, et me ei peakski niivõrd keskenduma nõu andmisele, kuivõrd nõustamisele, mis on kas eri asja.
Mõttetreeningus kasutan kaht suurepärast meetodit, mis võib igale inimesele anda suurepärase nõustaja oskused ja seda ilma ühegi kraadita. Nendeks meetoditeks on coaching ja mastermind. Coaching pakub nõustamiseks parimaid oskusi – küsimuste küsimine, peegeldamine, tagasiside. Mastermind omakorda pakub keskkonda, milles nõustamist harjutada.
Mastermindi keskkond seisneb kindlas kohtumise ajas, mil saad oma mastermindi partneriga teineteisele olulistel teemadel eesmärgipäraselt vestelda. Kohtumine kestab 60 minutit ja sisaldab kolme komponenti – võite, väljakutseid ja nädala ülesannet.
MIS VAJAB LAHENDUST?
Just väljakutse osa ongi nõustamisel kõige olulisema tähtsusega. Selle raames saame tõstatada probleemi, mis meie elus lahendust vajab.
NÕUSTAMISE 5 KRITEERIUMI
Enne kui toon sulle konkreetse näite kahe oma õpilase vahel toimunud nõustamise kohta, toon välja viis kriteeriumi, mida nõustamisel silmas pidada:
1) Vastust teab vaid väljakutse esitaja – inimene, kellel on probleem
Ainult mina olen oma elu ekspert ja ainult sina oled oma elu ekspert. Kui keegi kipub jõuliselt väitma, et ta teab, kuidas sul tuleks elada, siis ma usun, et sa ei soovi temaga eriti lähedalt tutvust teha.
Niisiis lahendus sellele probleemile peab tulema väljakutse esitajalt endalt, kuid nõustaja saab aidata selgust luua, millele täpselt lahendust vaja on.
2) Esita küsimusi, ära jaga nõu
Nii hea on jagada oma mõtteid, soovitusi, ideid ja muudkui filosofeerida, kuidas keegi teine võiks asju korraldada. Ma kordan veelkord. See ei aita teist poolt edasi. Kvaliteetne nõustamine tähendab täpsustavate küsimuste küsimist.
3) Ära küsi peast, küsi südamest
Inimestena on meil kalduvus loogiliselt asjadele läheneda ja samastuda lugudega, mida meile räägitakse. Kui see juhtub, jookseb meie mõte kinni ning meil ei teki mitte ühtegi küsimust. Seetõttu ei tasu mitte otsida küsimusi oma peast, vaid südamest, kehast, tunnetest. Pane tähele, kuidas kogu sinu olemus reageerib sellele loole, mida sulle räägitakse ja usalda, et õige küsimus tuleb õigel ajal.
4) Kasuta vaikust
Mastermindi gruppides on nii tore näha, kuidas me vaikust kardame. Meil on tunne, et me peame teadma kohe uut küsimust ja kui seda ei tule, tekib meil närviline tunne. Tean seda tunnet väga hästi, sest vaikus oli minu jaoks alguses tappev. Tegelikkus on aga hoopis teine. Vaikus nõustamise protsessis on asendamatu väärtusega. See nõuab kohalolu, see nõuab teemaga tegelemist ja iseenda varjatud mõtete kuulamist. Nii nagu nõustajal tuleb arendada nõustamise oskust, peab ka nõustatav arendama iseenda kuulamiseoskust ja iganädalased harjutamised on selleks ideaalne vorm.
5) Alati küsi tagasiside
Iga kohtumise lõpus tuleb küsida nõustatavalt tagasiside. Mida see protsess talle andis, mis teda aitas ja kus jäi midagi vajaka. See tagasiside on nõustajale väga vajalik. See avalikustab teise poole tegelikud tunded teatud hetkedel. Meil hakkab tekkima ettekujutus, mis teises inimeses tegelikult vaikuse hetkedel toimub.
Siin sulle aga üks lihtne arutelu, milles on selgelt näha, kuidas nõustaja saab täpseid küsimusi esitades aidata meil oma mõtetesse selgust luua.
Kuna antud näide on väga hea just selguse loomise osas, siis saad siin oma tähelepanu proovile panna noppides välja need kohad, kus küsija (K) suurepäraselt väljakutse esitaja (VE) mõtteid täpsustab. Samuti võid lugedes mõtiskleda teemal, mida sina oleksid küsinud.
Pane tähele, et kaks esimest küsimust tulenevad mastermindi reeglitest.
K: Mis on sinu tänane väljakutse?
VE: Kuidas kirjutada huvitavat, innustavat ja inspireerivat blogipostitust?
K: Millise tulemuseni soovid selle nõustamise käigus jõuda?
Väljakutse esitaja ei oska esialgu vastata. Küsija kasutab vaikust.
VE: Kasvõi ühe väikse mõtteni, kuidas edasi liikuda.
K: Mis on sinu jaoks huvitav ja inspireeriv blogipostitus?
VE: Selline, mida mul endal ka huvitav lugeda on. Midagi, millest ma ise innustust saan ja samas ka teisel huvitav lugeda oleks.
K: Millised komponendid teiste blogipostitustes tekitavad sinus huvi ja innustust?
VE: Kindlasti sellised, kus on lisatud oma kogemust ja näidatud ka lahendus, kuidas tulemuseni jõuti.
K: Kui sa loed oma kirjutisi, siis mis tunded sul tekkisid?
VE: Mul oli kohati tunne, et kas ma olen selle ise kirjutanud, kuid teisest küljest jäi nendes kirjutistes midagi puudu.
K: Kas lihtsalt jäi midagi puudu või sul tekkis ka mõni mõte, millest jäi puudu?
VE: Jah, tekkisid mõned mõttelõngad, kuid ma ei suutnud neid sõnadesse panna. Takerdusin sinna taha, et mu eneseväljendusoskus ei ole selline, nagu ma ideaalis tahan.
Nõustajal oleks väga lihtne olnud anda nõu, milline tema arvates on huvitav ja innustav blogipostitus.
Eriti lihtne on see veel siis, kui tal endal selles vallas kogemusi on. Samuti võib ju sellel teemal lugeda palju materjali internetist. Ja loomulikult võibki seda kõike teha, kuid oluline on seejuures asjaolu, kas saadud informatsioon meid ka tegevusse aitab.
Antud näite puhul võiksin väita, et ei. Ja miks? Sest välja öeldud probleem ei olnud tegelik probleem, sest nagu me vestluse käigus nägime, oli tegevuse takistuseks pigem arvamus, et VE eneseväljendus ei ole piisav.
KUIDAS OLLA MOTIVEERITUD?
Seni kuni meil pole aimu, mis meid tegelikult tagasi hoiab, on muust informatsioonist meile väga vähe kasu. Me kõik ju teame, mida teha, kuid miks siis nii vähesed suudavad end motiveerida seda ka tegema.
Nõustamine, mis põhineb küsimuste küsimisel, aitab meil neid õigeid takistusi avastada, see omakorda aitab meil hakata oma soovide poole liikuma, st tegutsema.
Harjutades nõu andmise asemel hoopis küsimuste küsimist võime arendada iseendale suurepärase nõustamisoskused. Niisiis kutsun üles kõiki treenima seda kasulikku oskust, et aidata iseend ja oma lähedasi.
Kirjuta sõnum või küsimus