Milline on sisekõne tähtsus?

Lugesin Michael Angieri blogi sellest, kuidas me iseendaga räägime. Jagan seda sinuga.

Järgnev on lugu ühest 12-aastasest tüdrukust, kes kasutas suurepärast tehnikat, et parandada oma tennisemänguoskust. Tüdruku tennisemängu instruktor loopis tema poole üle võrgu palle ja tüdruk üritas need teisele poole võrku tagasi lüüa. Treener oli õpetanud tüdrukule, et tal tuleb iseendale valjult öelda “Hea töö!” iga kord, kui ta saab pallile pihta ja see maandub sinna, kuhu see pidi maanduma.

Suurepärane sisekõne, kas pole?

Kui ta EI löönud pallile pihta või see ei maandunud seal, kus pidi maanduma, tuli tüdrukul endale öelda, jällegi valjult: “Keskendu!”

Suurepärane tehnika. Nõnda viis ta oma fookuse mööda löödud pallilt (minevikust) järgmisele pallile, mis tema suunas liikus. Ja tema puhul see toimis.

Sõltumata sellest, kas sa mängid tennist või mitte, olen ma kindel, et sa tead, kui lihtne on tunda end muserdatuna, kui midagi ei toimi. Kuid kui see juhtub, on fookus tehtud vigadel ja mitte järgmisel ülesandel, näiteks järgmisel löögil. Mõeldes sellele, mis juhtus – eriti veel, kui sa oled seetõttu ärritunud, viid sa oma tähelepanu mängult eemale. Sa ei tegutse enam olevikus ning mõtled sellele, mida sa ei taha, selle asemel et mõelda sellest, mida sa tahad.

Kui sa teed vea või miski ei toimi nii, nagu sa tahad, siis selle asemel, et öelda endale midagi negatiivset, ütle pigem: “Keskendu!” ja siis keskendu sellele, mida sa tahad.

See on suurepärane treening, et parandada oma sisekõnet. Meil kõigil on võimalik seda paremaks muuta. Nii et hakka ütlema endale “Hea töö!” ja “Keskendu!” ning pane tähele, kui palju paremini sul läheb, kas siis tennist mängides, mõne projekti kallal töötades või artiklit kirjutades.

Lugu on pärit Michael Angieri blogist www.SuccessNet.org