Kalendermärkmik Eduplaneerija sai alguse 2009. aastal. Olin sel ajal kalendri otsingul ja Eesti maastikult midagi sobivat endale ei leidnud. Tol ajal kasutasin veel inglise keelset kalendrit, kuid sealne nädala formaat, mis algab pühapäevaga ning ka pühad ja tähtpäevad, mis kõik välismaised, hakkasid mind lõpuks häirima.
Viimaks ühe oma mastermindi grupi liikme Virgo innustusel saigi loodud Eduplaneerija. Imestasin kui lihtsalt kogu see projekt kokku tuli – järelikult olin seda ideed oma peas juba üsna kaua veeretanud.
Niisiis, mida ma kalendrilt ootasin?
Kalendrilt ootasin, et kõik mu eesmärgid oleksid ühes kohas ja ma näeksin, millised tegevused nende täitumisele kaasa aitavad. Seega alustasin kalendermärkmikku oma südamesoovi kirjeldusega.
Südamesoovi kirjeldus
See osa peaks välja tooma sinu kõige olulisema suuna elus. Mis on sinu jaoks nö A&O, kõige tähtsam. Midagi, mis sulle meenub kohe, kui keegi küsib, mis su eesmärk on või kuhu sa oma elus jõuda tahad? Olen jätnud sinna koha, kuhu saad kleepida või joonistada oma eesmärgist suisa pildi.
Sinu südamesoov võib olla üks konkreetne asi, sinu poolt ihaldatud elustiil või midagi nende kahe vahepealset. Üks või mitu, suur või väike, osa või tervik – see kõik on sinu poolt vabalt valitud.
Ainus asi, mida sa peaksid siinjuures mõistma on järgmine – see kujutluspilt sinu südamesoovist on sinu ankur. See hoiab sind rasketel aegadel vee peal, kui sa seda õigesti kasutad. See kujutluspilt peaks andma sulle innustust ja jõudu, kuid NB! ära oota seda kohe! Miks see alati kohe ei toimi, sellest mõnes teises blogis. Kuid isegi, kui sulle tundub, et see kujutluspilt ei paku sulle kohe innustust, siis ära arva, et see on vale kujutluspilt või see polegi sinu südamesoov. Oota veidi ja ole kannatlik.
Pika- ja lühiajalised eesmärgid
Järgmisena sai loodud leht pika- ja lühiajaliste eesmärkide jaoks. Seega leiad sa kalendrist koha, kuhu kirjutada oma 1-, 3- ja 5-aasta eesmärgid.
Kui sa küsid miks ma seda vajalikuks pidasin, siis siin on vastus:
Esiteks esitati mulle koolitustel liiga sageli küsimusi, kas mul peaksid olema pikaajalised eesmärgid või lühiajalised eesmärgid ja ausalt öeldes, päris alguses ma ei teadnud. Nägin, et mind innustasid lühiajalised eesmärgid, sest need panid mind tegutsema. Ja kuna tegutsemine oli minu hetkeprobleem, mida ma soovisin lahendada, siis keskendusingi lühiajalistele eesmärkidele. Aja möödudes nägin siin probleeme – olin pidevalt orav-rattas ega saanud oma tööhullusest välja, peale selle ei muutunud elu sugugi selliseks, nagu mulle oleks meeldinud. Hakkasin liikuma oma sihtide seadmises kaugemale, kuid see osutus üsna keeruliseks – pikemaajaliste eesmärkidega kadus mul side tegevustega. Ühesõnaga mul puudus oskus pikemaajaliselt ette mõelda ja neid tänase päevaga siduda.
See oli minu põhiline eesmärk – õpetada end pikemaajaliselt mõtlema. Ja täna ma võin sulle lubada, et kui pikemaajalised eesmärgid ja tuleviku visiooni loomine on ka sinu jaoks raske, siis kui täidad seda osa Eduplaneerijast iga aasta, siis ühel hetkel saad sa pihta, kuidas see toimib.
Aastaplaan
Nüüd on meil olemas midagi, mis meid sütitab – see on sinu südamesoov ja nüüd on sul olemas ka verstapostid, nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid ehk sa tead, mis ajaks midagi sinu südamesoovist võiks olla reaalsus.
Kuid see kõik on ikkagi vaid plaan sinu peas ega aita sul veel mõista, mida sa siis täna oma südamesoovi heaks teha saad.
Seetõttu leidsin, et mul tuleb isegi oma 1-aasta eesmärgid veelgi väiksemateks osadeks jagada. Siin tuli mulle appi aastaplaan.
Ka aastaplaani leiad Eduplaneerijast – see on see koht 12 kastikesega, kuhu sa saad märkida, milliseid samme peaksid sa võtma ühel või teisel kuul, et suurendada tõenäosust oma 1-aasta eesmärkide realiseerimiseks.
Kui sa oled nagu mina, siis sa tõenäoliselt küsid nüüd, et aga kust sa peaksid teadma, kui palju sa jõuad? Ja õige vastus on – sa ei teagi. Sa hakkad lihtsalt proovima. Mida enam kordi oled sa seda harjutust teinud, seda enam tunnetad sa õigesti, mis võiks olla mis ajal reaalne sinu jaoks. Niisiis ei saa me jällegi üle katsetamisest.
Muide lisamärkusena olgu öeldud, et meie aju on fantastiline organ. Ta punnib alguses hirmsasti iga uue asja vastu näidates meile justkui me ei oska, ei saa aru, ei suuda ja mida kõike veel, kuid kui me ei jäta jonni ja proovime üha uuesti ja uuesti, siis ühel hetkel käib ajus klõks ja kõik läheb omale kohale – sa hakkad aru saama. Ma usun, et oled neid hetki kogenud. Nüüd soovin ma, et sa mõistaksid, see ei ole juhus, nõnda toimub iga uue asjaga – ka eesmärkide seadmisega.
Kvartali- ja kuu eesmärgid
Kuna kordamine on tarkuse esimene seadus, nagu ütleb minu mentor Bob Proctor, siis lisaks visuaalsele kujutlusele aastaplaani näol, saad sa oma kvartali ja kuu eesmärgid lahti mõtestada veelkord eraldi lehtedel.
Ühesõnaga iga uue kvartali alguses on sul võimalus oma kalendriga maha istuda ja mõtiskleda, mis peaks järgmise kolme kuu jooksul juhtuma, et sa liiguksid oma eesmärkidele lähemale ja saaksid peagi hakata elama oma südamesoovi.
Vaata oma aastaplaani ja mõtiskle, millised eesmärgid millises sõnastuses võiksid sind edasi aidata.
Täpselt sama teed sa kuu eesmärkidega. Ehk iga kuu alguses istud sa oma Eduplaneerijaga maha ja vaadates oma aasta eesmärke ja aastaplaani ning kvartali eesmärke otsustad, mis peaks sel kuul juhtuma, et sa liiguksid oma eesmärkidele lähemale ja saaksid peagi hakata elama oma südamesoovi.
Eesmärgipärased tegevused
Nüüd oleme juba jõudnud ajaühikuni, mille nimi on nädal. Sul on olemas sinu südamesoov, sa tead, millised on sinu pika- ja lühiajalised eesmärgid, mis aitavad sul oma südamesoovi realiseerida. Sa oled lahti kirjutanud ka oma aasta (aastaplaan) ning läbi mõelnud nii kvartali, kui ka kuu jooksul tehtavad sammud ja oled jõudnud ajaühikuni nädal.
Ma usun, et kui oled selle teekonna läbinud, siis märkad, et nädalat on märksa lihtsam ette kujutada, kui kõiki neid teisi pikemaid perioode :).
Igal nädalal näed sa lehe üleval servas kirja “Mida ma kindlasti pean ära tegema, et jõuda eesmärgile lähemale?” Vastus sellele küsimusele aitab sul keskenduda õigetele asjadele.
Kui oled vastuse küsimusele leidnud, siis on sul juba üsna kerge kirja panna tegevusi igaks päevaks eraldi. Ka see on väga oluline, nii et ära jäta seda osa vahele ning ka tegevus ise, tuleb ära teha, sest vastasel juhul ei liigu sa kuhugi.
Kuu, kvartali ja aasta kokkuvõtted
Viimaseks oluliseks osaks pidasin tagasiside. Minu probleem oli, et eesmärke panin ma küll kirja ja mõningaid tegevusi ju tegin ka, kuid ma ei saanud aru, kuidas minu tegevus ja saadud tulemus (või tulemuse puudumine) omavahel seotud on.
Seega pidasin väga oluliseks, et saaksin ka tagasiside ehk kokkuvõtte osa kalendrisse kirja panna. Eduplaneerijast leiadki kokkuvõtete tegemise koha nii kuu, kvartali kui ka terve aasta jaoks.
Minu meelest teeb kõik selle suurepäraseks just asjaolu, et lehekülgi lapates leian Eduplaneerijas nii oma esialgsed mõtted-tunded (see on siis see eesmärkide ja planeerimise osa), kui ka tegevused, mis tehtud said (see on siis see kalendri osa). Pole vaja kaugelt põhjuseid otsida – kõik on kalendris kirjas.
Veel mõned abivahendid
Kuna kalendrisse õnnestus veel paar asja ära mahutada, siis valisin nendeks kaks abimeest, millest samuti olin puudust tundnud: kujundan harjumuseks ja nädala võidud.
Kujundan harjumuseks
Pole oluline, kuhu ma jõuda tahan või mida soovin saavutada, ilma kordusteta, ma sinna ei jõua. Jällegi minu probleem oli selles, et uue asjaga alustades tegin seda ebaregulaarselt ja peale arvepidamise sisseseadmist märkasin, et tegelikult proovin uut asja umbes kolm korda ja siis loobun. Soovisin asja paramini oma tahtega kontrolli all hoida ja hakkasin märkmikusse linnukesi tegema.
Alustasin trenniga – pidasin arvestust, millistel päevadel trenni tegin; suurendasin vee joomist – pidasin arvestust mitu liitrit vett ma iga päev ära jõin jne.
Nädala võidud
Nädala võidud on aga pärit mastermindi rühmast. Nädala võidu ülesandeks on aidata meil keskenduda positiivsele – mis sel nädalal hästi läks. Ja pea meeles – igas nädalas on võit, sul on vaja vaid otsida, mis see on.
Nädala võidu kirjapanemise harjutus aitab meil hakata nägema oma elu teisest nurgast. Mitte ainult läbi probleemide ja rahulolematuste, vaid pigem läbi saavutuste ükskõik kui väikesed need ka ei ole.
Sama ülesannet täidab kuu kokkuvõtte lehe lõpus olev tänulikkuse harjutus.
Minu sooviks on, et kasutad Eduplaneerijat igapäevaselt ja et kalender aitaks sul oma teadvuses hoida seda imelist tulevikku, mida Eduplaneerija abil endale lood.
Eduplaneerrija on tänaseks juba mitu aastat vana.
Telli siit: Eduplaneerija kalendermärkmik
Kirjuta sõnum või küsimus