Mõttetreeningutes räägime palju eesmärkidest ja teadlikust elu loomisest. Eelmise nädalaga sai teadlikult loodud kolm kuud 2013.st aastast läbi.
Mida sina tahtsid aasta alguses kolme kuuga oma ellu luua ja kuidas läks?
Teadlikult on võimalik elada vaid siis, kui sa tead, mis sinu ümber toimub ja sa suunad seda endale vajalikus suunas. Sa saad olla teadlik, mis sinu elus toimub ainult siis, kui sa pead selle üle arvestust.
Mõttetreeningutel on vahva kalendermärkmik Eduplaneerija, mis abistab sind vajaliku arvepidemisega.
Kvartali alguses panid kirja eesmärgid ja tegevused, mida soovisid ära teha, kvartali lõpus võtsid soorituse kokku.
Lihtne!?
Usun, et nii mõnigi vastas, et sugugi mitte, sest alustades on vastuseta palju küsimusi. Vaatame mõningaid, mida mina endalt küsisin, kui ma 2008. aastal teadliku planeerimisega alustasin.
1. Kust ma tean, kui palju ma selle ajaga jõuan ära teha?
Tähtajaliste ülesannete kirjapanemisel kerkib kohe esile kahtluseussike, mis sosistab, et kus sa tead, et sa jõuad selle ette antud ajaga ära teha. Tõde ju on, et sa alguses ei teagi, kuid …
Sa otsustad!
Sa lihtsalt küsid endalt, mida sa tahad ja otsustad siis, et sa annad endast kõik, et see ellu viia. Alguses ei tule välja ja mis siis! See on ju õppeprotsess, mille käigus sa omandad kogemusi ja need kogemused hakkavad sulle ütlema, kuidas oma eesmärke seada, kui suuri samme astuda ja kuidas nendes sammudes püsida.
Nii et võtme sõna on alustamine.
2. Kui palju eesmärke võin / pean oma ajakavva mahutama?
Tihtipeale tahame me kõike korraga ega mõista täpselt, mida meil selleks teha tuleb. Sellest tekib väike vaimne konflikt, kus ühelt poolt tahaksid panna palju eesmärke oma kavasse, kuid päriselt ei usu, et suudad neid saavutada ja teiselt poolt ei raatsi midagi kärpida, sest kardad, et jääd nendest soovidest üldse ilma.
Kas panid tähele ummikseisu sellises mõtteviisis?
Tahame – korraga kõike; Ei usu – et suudame saavutada;
Ei taha – eesmärkide arvu vähendada; Kardame – et ei saa neid siis üldse;
Tegelikult tekitab selline mõtteviis palju pahandust – segadust ja paigalseisu. Ja selle asemel, et teha kasvõi üksainus samm ühe oma eesmärgi suunas, avastame end perioodi lõpus ikka ootamas ja istumas.
Toon välja kaks võimalikku lahedust, mida olen ise kasutanud:
1) Sa paned kirja kõik sulle olulised eesmärgid, kuid teed need oma kavas nii väikseks, et suudad uskuda nende realiseerimisse etteantud ajaga (nt kolm kuud)
2) Sa valid ühe ja keskendud sellel ajaperioodil ainult ühele eesmärgile, lükates kõrvale kõik muud hirmuga seotud mõtted. (Kasuta Sharlett O’Hara soovitust – mõtlen sellele homme 🙂 )
3. Kuidas võetud eesmärke igapäevaselt meeles pidada?
See valdkond on mulle palju peavalu tekitanud, sest olen eelistanud kuulata oma tunnet ja ka vastavalt tundele tegutsenud. See omakorda tähendab aga seda, et need väikesteks sammudeks tehtud ja planeeritud tegevused on jäänud tegemata, sama ajal kui ma olen tegelenud, küll oma eesmärgiga, kuid hoopis teises valdkonnas (Näiteks tõin välja, et kirjutan kuus 4 blogi, kuid tegelikult tegin valmis pool e-kursust).
Iseenesest pole see ju halb, tulemus on ikkagi olemas, kuid enesejuhtimine ei ole siinkohal täielik.
Üheks suurepäraseks abivahendiks siin on harjumus igapäevaselt visualiseerida. Ja mida visualiseerida – visualiseerid iseend tegemas neid tegevusi, mida sa oled otsustanud teha. Kogu selle protsessi jooksul seod oma unistuse igapäevategevustega, et saada kütust ja innustust rutiinsete tegevuste tegemiseks.
4. Mida ma siis perioodi kokkuvõtteks kirjutan? Milliseid numbreid kokku löön?
Ühelt poolt näeb planeerimine ette eesmärkide seadmist. Me küsime endalt mida ma tahan saavutada ja mida mul tuleb teha, et seda saavutada. Paneme need ülesanded kirja ja viime etteantud ajaperioodis võimalikult hästi oma otsused ellu.
Sellisel juhul on ju lihtne kokku lugeda:
Eesmärk 4 blogi / tehtud
Eesmärk 2 e-kursust / tehtud
Kuid mis siis, kui me ei saavuta lõplikku eesmärki, vaid jääme kuhugi poole peale? Midagi sai tehtud, kuid midagi jäi tegemata. Kas me ütleme siis endale, et me ei liikunudki kuhugi või peaks ikka veel millegi üle arvestust pidama?
Selline eesmärk antud hetkel minu elus on raha ja rahalised eesmärgid. Kui minu enesejuhtimine (tegevuste juhtimine) on hoogsalt arenenud, siis rahajuhtimine on veel üsnagi müsteerium ja kuigi ma sean endale regulaarselt rahalisi eesmärk ja olen selles järjepidev:), tundub tulemus olevat kuidagi kaootiline ja ettearvamatu.
Küsimus on – kas on?
Tegelikult mitte, sest kõik siin universumis toimib vastavalt seadustele, probleem seisneb selles, et me ei oska näha läbi milliste seoste see tulemus on tulnud või jäänud tulemata.
Just selline on praegu minu tulemuslik vahekord rahaga.
Nüüd tagasi teema juurde – mida siis teha, kui ei õnnestu saavutada lõpp-tulemust?
Vastus: otsi indikaatoreid, mida sa saad sellega seoses ikkagi mõõta. Minu näite puhul: kui palju raha siis tuli sisse? kui paljud külastasid minu kodulehte? kui paljud tundsid huvi mõne mu toote või teenuse vastu? kui palju esinemispakkumisi / kirjutamispakkumisi ma sain? jne
Kõik need indikaatorid on ju rahaga seotud, kas pole? Pannes kirja need numbrid ja nähes nende numbrite liikumist, hakkad mõistma, kus sa oled ja millised tegevused sind soovitud tulemuse osas edasi viivad.
Kokkuvõtteks
Taas on aeg planeerida endale teadlikult järgmist kolme kuud. Kus sina tahad olla juuni lõpuks? Milliseid saavutusi tahad sa siis nautida? Mida sul tuleb teha, et sinna jõuda?
Pane kirja on eesmärgid ja tegevused ja sea sisse mõõdikud, mis sulle abi pakuvad.
Ja kindlasti jaga oma võite, kogemusi ja ideid kvartali planeerimise kohta siin blogipostituse all
Kirjuta sõnum või küsimus