Töötades nüüd juba kaks aastat unistuse leidmise ja eesmärgi seadmise valdkonnaga jagaksin mõningaid tähelepanekuid, mis puudutavad tööd unistusega. Töö unistusega saab alati alguse küsimusest, mida ma tahan. Esitades selle küsimuse enesearengu teemalistel seminaride osalejatele, saame me tavaliselt vastuseks, et soovin olla õnnelik või luua mõtetesse korda või tunda end hästi või saada üle sellest pidevast kiirustamisest ja seminarile tuldi ikka eelkõige mõne uue meetodi, idee või lahenduse pärast.
Need on suurepärased soovid, millega saab edasi töötada, kuid nendega tuleb edasi töötada, sest sellises vormis on sõnastus liiga ähmane.
Kui minu juurde tullakse sooviga saada teada, mida tegelikult tahetakse, siis soovitan kasutada paberit ja pliiatsit ning paberile soovitan panna kõik need soovid, mis pähe tulevad. Kuid seda mitte ühekordse tegevusena. Neid soove peaks hakkama lahti kirjutama. Kirjutada võiks nõnda, et täna kirjeldan üht oma soovi ja homme järgmist. Ja kirjeldus võiks olla ikka põhjalik, umbes nagu lühikirjandi kirjutamine. Harjutuse eesmärgiks on luua paberi abil oma teadvusse kujutluspilte, mida oma tunnete abil testida. Kuna meie sees on suurepärane reageerija – meie tundemaailm – siis nõnda saame sellest protsessist ülimalt palju kasulikku tagasiside iseenda ja oma soovide kohta.
Nii siis juhtubki, et unistus, mis algas hägusa mõistega “vabaneda rahulolematusest” leiab täpsustatult väljenduse uue töökoha näol, oma firma alustamises või elukoha vahetuses.
Võta julgus kokku
Üks huvitav tähelepanek kirjutajate juures on asjaolu, et me kõik teame, et unistus peaks olema väljendatud olevikus, jaatuses ja mina vormis. Ometi ei julge me nõnda kirjutada. On ületamata raske kirjutada, et mina töötan ametis, mis pakub mulle täielikku rahuldust, toob hästi sisse ja kus minu tööd väärtustatakse. Kergem on kirjutada, minu unistuseks on töötada sellises ametis, mis pakub mulle täielikku rahuldust, toob hästi sisse ja kus minu tööd väärtustatakse.
Kuid kuna ainus asi, millele meie olemus vastuvõtlik on, on kujutluspilt, siis võid testida, milliseid pilte edastab meie alateadvusele üks ja milliseid teine sõnastus.
Pealegi väljendab sõnastuse valik … minu unistuseks on… ebakindlust, mis on vaja tulemuste saamiseks ületada. Ja parim viis alustada selle ebakindluse ületamist on hakata kirjutama “mina töötan ametis, mis toob mulle hästi sisse ja kus minu tööd väärtustatakse”.
Ületa hägusus, täpsusta
Täpsustamise protsess peab aga jätkuma. Iga sõna, iga fraas peab tekitama kujutluspildi. Vaatame fraasi “toob hästi sisse” – kas sina oskad öelda, mida see minu jaoks tähendab? Tõenäoliselt mitte. Samuti ei oska mina öelda, mida see fraas sinu jaoks tähendab. Järelikult on vaja täpsustada.
Valides täpsustamiseks rahalise unistuse, siis ma ei väida, et täpsustus seisneb ainult raha numbris, sest sageli just need numbrid jätavad meid emotsionaalselt külmaks, kuna me ei adu tegelikult selle numbri taga oleva raha olemust.
Just eelmine nädal näitas minu tütar üht oma vana eesmärgikaarti, kus tal oli kirjutatud, et 2011. aastaks on tal rikkuse fondis 6600 krooni. Küsisin temalt, kust sa selle numbri võttis ja ta vastas, et tõenäoliselt oli 6 siis tema lemmiknumber.
Mulle tundub, et paljud meist suhtuvad unistustesse täpselt sama moodi. Meile lihtsalt meeldiks saada midagi, see miski tundub ilus ja ahvatlev ja võiks meile nagu sobida, kuid me tegelikult ei adu, mida see soov meile tegelikult tähendab.
Niisiis võiks veidi enam pingutada ja leida iga fraasi kohta oma unistuses täpustatud kujutluspilte, mis aktiveerivad meie tunded.
Ole veel selgem
Kui tegemist on partneri või ka iseenda iseloomustusega, siis me kipume loetlema omadusi – hea, lahke, lõbus, helde jne. Tunduvad justkui tuntud sõnad, kuid ära lase end sellest petta.
Parim viis oma unistuse täpsustamiseks on esitada endale küsimus nagu “Mida see tähendab…?” või “Mis pilti ma siis näen?” Sul tuleks küsida – kuidas lahke välja näeb? Kuidas lõbusus end väljendab?
Alles siis, kui silme ette tekib kujutluspilt, oleme me asjast aru saanud. Ja kuigi selgus ei pruugi tulla koheselt ega ka kiiresti, saabub see aja jooksul mõtiskluse ja tegevuse koostöö tulemusena.
Niisiis töö unistusega ei tähenda vaid unistamist. Kui hägusest soovist hakkab kujunema selgepiirilisem unistus, hakkavad paistma ka esimesed konkreetsed sammud, mida me tegema peaksime hakkama, selleks et unistusest võiks saada meie elu. Oluline on sel juhul neid ideid kasutada ja tegutseda.
Väldi ootuste lõksu
On väär uskuda, et saan hakata tegutsema alles siis, kui olen endale täielikult arusaadavaks teinud, milline minu unistus täpselt – iga pisema detailini, on. Saladus peitub selles, et meie arusaamine täiustub läbi tegevuse.
Tegutsemisega tekib aga sageli uus lõks, mis pärsib tööd unistusega. Meil tekib ootus. Ja mitte selline tervisele kasulik ootus, mida me vajame oma unistuse saavutamiseks, vaid kärsitu, kohe kätte ootus, mis väidab, et esimene samm peab andma oodatud tulemuse. See on enesepettus.
Unistus hakkab liikuma meie poole samm-haaval, vahel isegi märkamatute sammudena.
Rääkisin hiljaaegu ühe naisterahvaga suhte teemal ja ta tunnistas, et oli mõttetreeningu meetodeid proovinud ja isegi osaliselt tulemusi saanud. Kahjuks ei osutunud see meesterahvas siiski selleks õigeks ja ta lõpetas nii suhte kui ka töö oma unistusega.
Ma imestan alati kui vildakad on meie harjumuslikud mõttemustrid. Me oletame, et esimene tulemus ongi see õige. See oleks sama hea kui tahta esimest korda ratta selga istudes perfektselt sõita.
Mängi oma unistusega
Unistuse saavutamine on protsess, mis tähendab, et see sisaldab mitmeid etappe: unistuse kirjeldamist, eesmärgi seadmist, tegevuse tegemist, tagasiside saamist, unistuse ja eesmärgi täpsustamist, tegevuse korrigeerimist ja uue katse tegemist.
Kui tulemus oli peaaegu, kuid mitte päris, siis me ei loobu oma unistusest. Tõenäoliselt andis see nö “ebaõnnestumine” meile informatsiooni, et oma unistust veelgi täpsustada. Lisada sinna midagi või võtta midagi ära.
Niisiis on töö unistusega mänguline protsess, kus paljugi, mis juhtuma hakkab, on ootamatu, kuid mida saab juhtida soovitud suunas aja jooksul läbi oma kujutluspiltide.
Kui üritada vastata ka kõige enim küsitud küsimusele “Mitu unistust mul korraga olla võib?”, siis vastus on nii palju, kui paljudega sa tegeleda jõuad. Küsimus ei ole ju unistuste arvus, küsimus on ajas, mille me pühendame oma unistusele.
Iga unistus nõuab aega ja tähelepanu. See, millele sa tähelepanu annad, see liigub edasi, millele mitte, see seisab paigal.
Kui soovid õppida unistama, siis tule Mõttekooli!
Kirjuta sõnum või küsimus