Öeldakse, et uue harjumuse loomiseks on vaja 21 päeva. Tegelikult lugesin ma Jari Sarasvuo raamatust, et harjumuse kujundamiseks on vaja viis aastat. Julgustav, kas pole?
Kuid tegelikult pole aeg oluline. Oluline on hoopis see, et ainsad harjumused, mida me teadlikult luua tahame, on harjumused, mis töötavad meie kasuks. Koheselt, kui me nende suunas tööle hakkame, muudame oma elukvaliteeti paremaks.
Seega, kui sa oled otsustanud oma elukvaliteeti paremaks muuta, siis alusta kohe, mõtlemata sellele, kui kaua see võib aega võtab, iga väike samm aitab sul liikuda edasi.
Järgnevad sammud aitavad sul mõelda, mida tuleks silmas pidad, et luua uut harjumust.
1. Üks harjumus korraga
Vali välja üks halb harjumus, mida sa tahad asendada uuega. Pea meeles, et harjumustest ei ole võimalik loobuda ilma, et sa seda millegi muuga ei asenda. Niisiis vana uue vastu. Samuti ära alusta mitme harjumusega korraga, juba ühega on piisavalt tööd.
Kui harjumus on midagi suurt – nagu näiteks hommikuti kell 6 tõusmine, kuid sa oled harjunud ärkama kell 10 – siis tee see väikesteks osadeks. Antud juhul küsi endalt, mis kell sa magama lähed? Miks sa üldse väsinud oled? Mis võiks toetada hommikuti varem tõusmist?
Vaata, mis põhjustab hilist ärkamist ja hakka neid põhjusi ükshaaval elimineerima.
Võta üks muudatus korraga ja ära ürita nõuda endalt korraga liiga palju.
2. Leia oma emotsionaalne miks
Küsi endalt, miks sa seda muutust luua tahad? Mis on sinu emotsionaalne miks selle taga? Pane oma põhjused kirja ja aseta need mitmesse kohta oma ümbruses. Parim koht on vannitoa peegel või külmutuskapi uks.
Ole tähelepanelik, et sinu miks(id) on ikka tegelikult see, mida sa tahad, mitte midagi sellist, mida sa arvad, et pead tegema selleks, et saada seda, mida sa tahad.
Näiteks kui muutuseks on hommikuti varem üles tõusta, siis sinu miks ei ole see, et sa jõuad siis rohkem töötada? Miks sa tegelikult varem tõusta tahad? Miks see sulle oluline on? Mida see muudab?
Võibolla saad sa hommikutundidel pühendada aega endale või tegeleda mõne sulle olulise tegevusega? Ära luba endal sellest punktist kergelt üle libiseda, sest see määrab väga suures osas selle, kas sa pead 21+ päeva vastu või mitte.
Ja veel … sinu põhjus miks ei pea olema ei arukas ega loogiline, see peab vaid liigutama sinu isiklikku südant.
3. Pea oma sammude üle arvet
Kasuta abimehena näiteks kalendermärkmikku (Eduplaneerija). Kirjuta lubatud tegevused kalendrisse. Kui ütlesid endale, et lähed magama kell 10 ja loed enne seda raamatut, siis pane see juba ette igale päevale kirja.
4. Kasuta enesesisendusi
Kuna me niikuinii räägime endaga pidevalt (loe: kordame enesesisendusi), siis vaata üle, mida sa endale ütled ja asenda kahjulikud sisendused kasulikega. Kui oled harjunud ütlema endale, et ma ei ole hommikune tõusja, siis muuda see mõne teise lause vastu näiteks “ma tõusen igal hommikul üha varem ja tunnen end enrgilisemana kui iial enne.”
5. Jätka seda protsessi
Pane tähele, mis sinuga toimub kogu selle muutuse jooksul. Millal sa väsid, mis sunnib sind alla andma ja mis taastab sinu energia ja innustuse? Nõnda õpid sa end tundma ning saad selgeks ühe olulisema enesejuhtimise protsessi – harjumuste muutmise.
Nüüd, kui kriitilised 21 päeva on möödas, testi end, kas harjumus peab. Kui jah, alusta protsessi otsast juba mõne uue harjumusega.
Jaga meiega, millised nipid/meetodid/rutiinid on sul aidanud üht või teist harjumust muuta kirjutades siia oma mõtteid.
Kirjuta sõnum või küsimus