Kaoses tegutsemine ei ole kunagi minu tugevaim külg olnud (ja ei saagi seda kunagi olema). Tean, et kui virr-varr minu ümber liiga segaseks muutub, ma tardun. Mul puudub omadus kaootilises olukorras tegutseda. Seega kriisisituatsioonid, õnnetused ja muud kergemad olukorrad, mis nõuavad kiiret tegutsemist, mulle ei sobi.
Ja see ongi okei, oluline on, et ma seda tean.
Nüüd beebi sünd tõi aga kogu selle kaose mulle koju kätte. Võiks ju arvata, et beebil on oma ajakava ja mingi rütm sellest ikka välja kasvab, mitte minu beebil ….
Alguses üritasin väga, et mingigi rütm oma ellu tagasi saada, kuid peagi avastasin, on lihtsam, kui ma ei ürita. Niisiis hakkasin otsima muid lähenemisviise ja üheks selleks oli küsida vastuseid beebilt endalt. See on meetod, mis aitas mul beebi-kaosega toime tulla.
Alljärgnevalt toon välja mõtteid, mis mind varemalt aidanud on ja lisan ka uued avastatud ideed.
1. Tunne ennast
Nagu juba mainisin, enese tundmine on kõige alus. Teadmine, et ma olen kaoses halb tegutseja, jõudis minuni tegelikult alles mõned aastad tagasi. Enne seda olin pigem enesesüüdistamise lainel, kui minu käitumine sellistes olukordades takerdus.
Enese tundmine aitab neid olukordi paremini lahendada. Kuigi otseselt kriisi me ette ei tea, siis kõik muud kiired olukorrad elus on enamasti korduvad – hommikune kiire tööle-kooli, tähtajad töö juures või kasvõi uute oskuste omandamine, mis pea ringi käima paneb ja segadust tekitab.
Tundes ennast, saame ennast ette valmistada. Koolitusi tehes avastasin, et peale koolitust on mul väga raske toime tulla kõigi nende küsijatega, kellele ma midagi lubasin. Isegi küsimused ei jäänud sageli meelde, sest möllu oli minu jaoks liiga palju. Otsisin olukorrale lahendust ja leidsin – palusin kõigil neil, kes tahtsin, et ma neile midagi saadaksin, mulle email saata. Nõnda ei pidanud ma midagi meelde jätma ja sain keskenduda konkreetselt minu ees olevale inimesele. See aitas tohutult.
2. Pane tähele, mis mõtted sul peas on
Sageli viib närvilisus, mis tuleneb kaosest, edasi viha emotsioonini. Lapsevanemad vihastavad laste peale, töötajad ülemuse peale vm. Loomulikult võib viha tulla ka muudest põhjustest, kuid just teadmatus, segadus ja kaos on ühed tüüpilisemad.
Viha teadupärast ei teki millestki muust, kui ideest, mida me oma peas hoiame. Lapse järjekordne soov võib meid vihastada, sest me muretseme selle sooviga kaasneva rahalise kulu pärast. Ülemuse ettepanek võib meid vihastada, sest me kardame, et meil tuleb pere kõrvalt ületunde teha jne.
Pane tähele, milline mõte sinu peas sinu emotsioone hetkel mõjutab ja siis leiad ka lahenduse oma emotsiooni lahtilaskmiseks.
3. Mõtle ette, mida teed järgmisena
Beebiralli esimesed nädalad olid suurepärane kogemus sellest, kuidas asju teha siis, kui aega üldse ei ole. Ja ma toonitan – üldse ei ole, sest beebit ei saa sülest ära panna, kuna muidu ta ainult nutab. Niisiis jääb vaid magamisperiood, mis on täpselt nii pikk (või lühike), et jõuab ära teha hädapärased tegevused nagu iseenda toitmine, pesemine, tekkinud segaduse kokku korjamine, pudelite-luttide pesu, lapse pesu pesema-kuivama panemine noh, ja ongi kõik.
See oli olukord, kus ma tõeliselt mõistsin seda ideed – mõtle ette, mis on sinu järgmine samm. Kui jõudsin otsusele, mida ja millises järjekorras teen, sain asjad tehtud, kui otsusele ei jõudnud, seisin nõutult keset kööki ja mõtlesin, et kust siis alustama peaks.
eUnistuse kiirtee kursuse raames on sageli kurdetud, et päeva rohkem midagi ei mahu. Tõsi ta on, et kui aeg on viimseni ära kasutatud, siis on raske sinna midagi lisada ja mitte seetõttu, et aega ei ole, vaid pigem seetõttu, et jaksu ei ole.
Kui aga iga päeva jaoks mõelda läbi üks asi, mis aitab sind edasi unistuse poole, siis saab see asi ka tehtud.
4. Laula
Mind hakkas huvitama see rahu, millega ma nutvat beebit kohtlesin, sest eelmisest korrast mäletan kui närvis ma olin, kui mu esimene tütar omal ajal (kahe lapse vahe on 14 a) nuttis.
Ja mida ma avastasin. Ma laulan. Iseenesest ju mitte midagi erilist, kuid just see laulmine aitab kaasa rahu säilitamisele.
Lauldes ei saa me mõleda muid mõtteid ja seega on meie teadvus hõivatud selle lauluga. Vali laul või komponeeri ise ning kasuta iseenda rahustamiseks :).
5. Heida pikali – ära tee midagi. Kiire läheb ise mööda
Ja lõpetuseks minu üsna vana metoodika rahu säilitamiseks. Heida pikali ja ära tee midagi.
Kui lained löövad üle pea kokku ja me tormame ringi nagu peata olevus, siis pole meist kasu ei iseendale ega teistele. Meie teadvus kisendab mõtteid, mis meid ei teeni, vaid loovad hoopiski meie soovile vastupidiseid kujutluspilte. See on aeg, kui meil tuleb peatuda. Ja peatumiseks on parim viis visata voodisse pikali ja oodata kuni kiire mööda läheb.
See võib tähendada, et sõna otseses mõttes tähtaeg möödub (olen ka seda proovinud ja mitte midagi hullu ei juhtunud) või see võib ka tähendada seda, et virr-varr sinu peas rahuneb ning sa saad hakata konstruktiivselt tegutsema. Igal juhul võta aeg maha.
Algselt seda punkti kirja pannes mõtlesin, et beebi puhul seda ju küll kasutada ei saa, kuid siis taipasin, et ma ju tegelikult kasutan. Nagu näiteks – ma luban beebil kõik oma pretensioonid mulle ära rääkida ise voodis rahulikult lamades.
See hetk annab mulle võimaluse puhata ja beebile võimaluse enda väljendamiseks.
Seega õpi end tundma ja loo endale viisid, mis just sind toetavad.
Esialgsed ideed said kirja pandud suvel 2016. Redigeeritud septembris 2024.
Kirjuta sõnum või küsimus