Kas on üldse võimalik muuta mõtlemist muutmata midagi ümbritsevas keskonnas (st muutmata elukohta, tööd, ringkonda, kus liigun vmt)? Näiteks, kui töö ei meeldi, kas siis saab mõtlemisega töö endale meeldivaks muuta? Kui ikka elu kisub viltu, siis on päris keeruline üleöö ainult positiivseks hakata… Usun, et need on tüüpküsimused, mida paljud esitavad.
Kuidas alustada mõtete muutmist?
SAMM 1. Õpi lõdvestuma. Leiad selleks erinevaid praktikaid surfates veebis. Minu lemmik õpetaja selles vallas on Kerttu Soans, kellel on välja antud ka suurepärane CD.
Lõdvestumine vabastab su pingetest ning sul tekib võimalus vabastada soovimatud mõtted ning asendada need uutega.
SAMM 2. Õpi jälgima, mida sa mõtled. See on harjutus, kus sa jälgid pealtvaatajana. Õpid kuulma, mida sa endale ütled ühes või teises olukorras. Minu soovitus on, et sa kirjutad need mõtted üles. See on selline harjutus, kus sa ei ürita midagi muuta. Oled ainult jälgija ja sinu ülesandeks on jääda rahulikuks, ükskõik mida sa kuuled endale ütlevat. Ei ole halbu ega häid mõtteid, on vaid mõtteid.
SAMM 3. Kui enesetunne läheb mõtteid jälgides halvemaks, hakka endale ütlema: need on ainult mõtted. Sinu ülesanne on hakata nägema iseend ja mõtteid eraldi. Sina ei ole mõtted. Sul on mõtted. Sina valid mõtted. Need on ainult mõtted.
SAMM 4. Järgmisena tuleb sul endalt küsida: kui ma mõtlen selliseid mõtteid (mida sa kirja panid), siis kuhu need mõtted mind viivad? Ja millised mõtted aitavad mul liikuda soovitud suunas?
Kui oled sammud 1-3 läbinud, siis mõistad, kuidas neid mõtteid vahetada. Meie sees on tohutu tarkus, mis pääseb valla vaid siis, kui usaldad ennast.
Kas mõtlemise muutmine on võimalik muutmata midagi ümbritsevas maailmas?
Minu vastus on – jah on. Kuna loomisprotsess algab meie sisemaailmast, mitte välismaailmast, siis ma võin mõelda ükskõik mida, ükskõik kus.
Teiselt poolt oleme aga harjumuse ohvrid, mõjutatavad väljastpoolt sisse ja seetõttu on üksi muutuse elluviimine kõige raskem variant.
Me oleme harjunud mõtlema teatud mõtteid ja uut moodi mõtlemine nõuab pingutust, just niisamuti nagu uue oskuse õppiminegi. Kui meid ümbritsevad inimesed, kes seda uut oskust valdavad, on meil kiirem tee selle oskuse omandamiseks. Saame küsida nõu või me näeme neid kõrvalt ja oskame oma käitumist korrigeerida.
Sama on ka mõtlemisega. Meid ümbritsevad inimesed mõtlevad harjumuslikult ja kui meie soovime mõelda tänasest näiteks positivselt, kiitvalt, külluslikult, kuid meie ümber liiguvad inimesed, kes mõtlevad negatiivselt, laitvalt ja puudusest, siis meie teadvusse sisenevad ikka need vanad mõtted ning me vajame lisapingutust, et neid oma teadvusest eemal hoida.
Kuidas siis muutuda?
Mina alustasin muutust keskkonnas, kus ma olin ja muutsin ümbritsevat keskkonda. Toetuseks olid mulle jäärapäisus, silmaklapid ja Bob Proctori CD’d, mida ma kuulasin umbkaudu 4-5 tundi päevas. Loe selle kohta blogist “Mõttetreeningute alused – kuidas muuta mõtteid?”
Kui töö ei meeldi, kas on võimalik mõtlemisega töö meeldivaks muuta? Selles küsimuses on palju agasid, milles tuleks selgust luua.
1) Selgust vajab küsimus – mis ei meeldi? Kui me oleme pikka aega virisenud oma töökoha kallal, siis on oht, et me oleme hakanud üldistama. Võibolla ütles meie ülemus meile kunagi midagi ebameeldivat ja sealt hakkas meie sisekõne hargnema.
2) Me ju ometi kunagi ise valisime selle töö – miks? Miks ma valisin selle töö ja kas see põhjus on ikka alles? Võibolla oled juba omandanud selle, mille järele läksid? Sel juhul on lihtsalt aeg edasi liikuda.
3) Kui me oleme tuvastanud, mis ei meeldi, siis on järgmine küsimus: kas ma saan seda muuta? Esimene lihtne vastus sinu huulil on kindlasti EI. Kuid usu mind, see ei ole tõsi. Vastus peitub pigem küsimuste taga “kas sa tahad seda muuta?” või “kas sa julged seda muuta?”
Ole endaga aus. Isegi kui sa ei taha seda muuta või ei julge seda muuta, tunnista seda endale. Sa ei pea. Kuid kui sa oled endaga aus, siis kaob sul virisemiseks põhjus, sul on pea selgem ja sa saad teha targemaid otsuseid.
Me ei mõtle tööd meeldivaks, me muudame arusaamist
Loota, et ainult positiivse mõtlemisega olukord töö juures muutub, on ekslik. Meil tuleb mõelda selgelt – luua selgust, mis meid häirib, mida ma teha saan ja milliseid otsuseid see minult nõuab. Seejärel otsustada ja muutused ellu viia.
Selguses peitub mõtlemise võlujõud.
Kui on tõeliselt raske
Kui elu kisub viltu … on just õige aeg alustada muutusega, sest iseenesest ei kipu asjad paremaks minema. Raskes olukorras tekitab probleeme see, et oleme oma mõtlemises väga hõivatud olemasoleva probleemiga. Selle probleemiga “tegelemine” oma peas ilma selguseta teeb olukorra kordades hullemaks.
1) Seega esimene ülesanne on: loo selgust
Mis on tegelik probleem? Mille pärast sa muretsed? Kas sa muretsed tuleviku, oleviku või mineviku pärast? Mida sa teha saad? Mis sinust ei sõltu?
2) Kasuta tänulikkuse maagiat
Kui sinu elu on hetkel raske, siis oled kindasti kuulnud tänulikkuse harjutusest. Soovitan hakata pidama tänupäevikut, kuid lisan siia veel ühe mõtte: tänulikkuse harjutuse eesmärk on tuua meie mõtted õigesse suunda: puudusest-küllusesse.
Tänulikkus toob sinu mõtted ära probleemilt, millele sa täna vastust ei tea, kuid see ei tähenda pea liiva alla peitmist.
Tänulikkusele keskendumine võimaldab sul hoida oma tunded tänufoonis ja seeläbi leiavad vastused probleemi lahendamiseks tee sinu teadvusse.
Tänulikkuse harjutus on üks mõtete muutmise harjutustest.
Me kardame sageli pöörata oma mõtteid probleemist eemale. Kui järele mõelda on see täiesti ebaloogiline kartus. Loomisprotsess ütleb ju selgelt, et see, millele mõtlen, see on mu elus. Kui ma luban endal raskel ajal pöörata oma mõtted tänule, muutub ka see, mis mu elus on.
Olen tänulik, kui saadad mulle selle teema kohta küsimusi, ainult siis saan sulle seda protsessi selgemalt tutvustada.
Kirjuta sõnum või küsimus