Päev järgneb päevale, nädal nädalale ja aasta aastale. Oled sa mõelnud kui oluline on eelmine, lõppev periood. Ilma eilseta ei oleks tänast ja ilma eelmise aastata ei saaks tulla järgmist aastat.
Mary Morrissey ütleb, et me elame spiraalses universumis, Wallace D. Wattles väidab, et universumis on kõik alati kasvamises (koged seda ju isegi).
Seega oleme me pidevalt mööda spiraali edasi liikumas.
Kui me ei oleks liikunud alumisel spiraaliosal, ei saaks me liikuda kõrgemale spiraaliosale, sest edasi jõuab vaid siis, kui oleme läbinud eelmise etapi. Iga päev on tänu väärt, sest eelmine päev toob su tänasesse päeva.
Milline mõtteviis aitab sind
Kuidas sa tänast koged, sõltub kindlasti sinu mõtteviisidest. Kas sa näed elu liikumist kui imet? Kas sa näed, kuidas eilne päev aitas sind tänasesse?
Mina ei ole osanud seda kunagi nõnda vaadata, kuid viimased kolm aastat olen pühenudnud, et mõista kuidas mina loon oma aastat, kuidas minu poolt loodud eilne päev on aidanud mind tänasesse hetke.
Ma kirjutan iga aasta lõpus üles nii täpselt kui võimalik, mida ma oma kujutluses järgmises aastas näen, milliseid tegevusi ma arvan, et pean tegema, mida juurde õppima, kuidas muutuma.
Katsun endale ka kirjeldada millises meeleolus ma aasta lõpus olen? Kuidas ma praegu näen eelseisvat aastat? Üritan seda võimalikult täpselt kirjeldada ja nüüd, kolmandal katsel, tuleb see juba üsna lihtsalt välja.
Aasta pärast saab siis vaadata, mis tegelikult juhtus.
Saada vana ära võttes kogemused kokku
Hetkel teen kokkuvõtet kuude lõikes pannes kirja kuhu iga kuu juhtumised, otsused ja tagajärjed mind toonud on. Mis pani mind selliseid valikuid tegema ja kas mõned muud otsused oleks mind ehk rohkem aidanud, kui minu mõtteviis oleks teine olnud.
Ilma selle tagasisideta ma ei teaks kust ma tulin ja kus olen. Samuti on siis väga raske otsustada, kuhu mul tuleb edasi liikuda.
Loo sellest harjumus
Mel Robbins, ajakirja Success kaasautor, jagas novembrikuu numbris oma aasta lõpu kogemust.
Ta kirjutas, et nemad teevad aasta kokkuvõtet koos abikaasaga ja kui mõlemad on oma ettevalmistuse teinud, siis lähevad koos välja ja räägivad asjad läbi – mis läks hästi, mis halvasti ja mida järgmisel aastal teisiti teha. Miks mitte pühendada oma kokkuvõttesse ka oma usaldusisik. Mel ütleb, et see muudab võidud veelgi reaalsemaks.
Minu õnnestumised
Iseenda suurima õnnestumisena tooksin välja koostöö Kerttuga. Koos seminaride ette valmistamine ja läbi viimine on olnud põnev õppeprotsess. Samuti viis, kuidas toimub kohanemine, kui sinu vastas olev inimene näeb maailma sootuks teisiti (eks ma olen talle omajagu peavalu valmistanud) – igal juhul on olnud väga põnev. Samas on just erinevused näidanud mulle kui lahedaid ideid võib leida enda mõtlemisest väljastpoolt.
Täiesti unikaalse nõustaja leidmine on kindlasti üks selle aasta olulisi võite. Alustasin otsinguid juba 2011. aasta alguses, kuid millegipärast ei sattunud sobiva inimesega kokku. Samas kui sel aastal oli terve rida asjaolude kokkulangemisi, mis viiski praeguse olukorrani. Kuid tõsi on, et mitte ainult. Alates 2010.st aastast on minu suhtumine olnud pidevas muutumises, seda ka nõustamise osas ja eriti minu enda nõustamise osas. Ilma selle muutuseta ei oleks tõenäoliselt too inimene ikka veel minu maailma mahtunud:). Nii et tänud sündmustele, mis mu teravad kohad maha lihvisid.
Kevadel välja käidud kirja-coachingu idee kandis aasta lõpuks suuri dividende ka mulle endale. Ühe boonusena, mida alguses oodata ei osanud, oli taas äratundmine, millise raja ma ise 2007. aastast alates läbi olin käinud. Kirja-coachingu kogemustest ja tulemustest kindlasti veel ka uuel aastal.
Suured tänud ka Aieseci perele, kes pakkusid mul sel aastal võimalust kogeda inglise keeles esinemist. Sain sealt enesekindlust, et mul tuleb hästi välja:).
Isikliku elu poole pealt on suurepäraselt muutunud minu aja planeerimine töö ja pere vahel. Kui enne 2010. aasta tagasilööki olin uhke oma ajakasutuse üle, mis oli kreenis 95/5 äri kasuks, siis 2011. aastal hakkasin väikeste sammudega pühendama aega perele ja kodule.
Mäletan kui raske oli alguses pidada oma sõna ja jätta nädalavahetused perele. 2012. aastale tagasivaadet tehes aga pean tõdema, et nädalavahetused perele, filmiõhtu tütrega ja nüüdseks ka mehega vähemalt kord kuus väljas käimine on saanud minu mõtlemise osaks. Kui enne domineeris arusaam – mul pole selleks aega, siis nüüd domineerib mõtteviis – selle pärast ma ju olengi (et oma perega koos olla).
Mõneks ajaks jäävad kindlasti küsimärgina üles tagasilöögid minu peamistes soovides – maja ja ettevõtlus. Olen enamus oma ajast pühendanud just nendele valdkondadele, kuid tulemused käivad neis lainete ja tagasilöökidena. Sellest vallast on võtta mitmeid küsimusi, millega purjetada edasi järgmisesse aastasse.
Mis siis, kui midagi jäi tegemata
Kõige enam paeluvad mind tegemata otsused. Mis seisis minu ees, et ma ei teinud ära tegevusi, mida olin iseendale määranud? Mida ma järgmisel aastal saan teha teisiti? Milliseid harjumusi saan ma iseendale abiks kujundada.
Kui midagi jäi tegemata, siis tagasivaated ja kokkuvõtted aitavad leida viise, kuidas panna oma keha ikkagi tegema seda, mida sina tahad. Kuidas teha seda paremini, efektiivsemalt, kiiremini.
Darren Hardy armastab öelda, “sa ei saa parandada seda, mida sa ei saa mõõta”. Aasta kokkuvõte aitab sul mõõta oma tegemisi ja näitab sulle, kus sa oled.
Viie aasta kokkuvõte
Minu magamistoa seinal ilutseb tänaseni kiri “do it afraid” ehk tee seda kartes. Mõni päev tagasi seda silmitsedes hakkasin meenutama, mil ma pidin seda julgustuslauset endale viimati meelde tuletama ja kas tead, mul ei meenunudki millal see oli.
Minu väljakutse ei ole enam hirm midagi teha. Nüüd on minu väljakutse seada endale uus väljakutse. Mis oleks midagi nii suurt ja nii ihaldusväärset, et olen valmis liikuma sellest läbi samasuguse kindlameelsusega nagu seljatasin oma elu suurima vaenlase – hirmu.
Ma ei oleks siin, kui ei oleks olnud eilset.
Ja sina ei oleks seal, kus sina oled, kui poleks olnud kõike seda eelnevat – head ja halba.
Kirjuta sõnum või küsimus