2010. aasta lõpus küsis üks seminaril osaline minult: mis teeb mind õnnelikuks?
Võtsin end kokku ja vastasin enesekindlalt, et kasvamine, eneseareng. Tegelikult polnud ma tol hetkel juba paar aastat sellele küsimusele mõelnud. Ma olin 2007. aastast alates pingutanud, et jõuda tegutseja positisoonile, lõpuks ometi ületada hirm ja teha tõeliselt seda, mida ma oma peas juba ammu tegin. Nõnda olin unustanud tsekata, kuidas selle minu õnnega siis on. Alustades kogesin alati õnnetunnet siis, kui midagi sai tehtud, kuid nüüd?
Tänaseks olen seda küsimust mitmeid kordi oma peas hoidnud (nii et tänud küsijale meeldetuletuse eest:) ) ja seetõttu oskan sellele paremini ka vastata ja kuigi vastus iseenesest ei ole muutunud – selleks on ikkagi pidev ja jätkusuutlik iseenda ületamine ja muutmine, siis arusaamine sellest on kasvanud. Ma tean nüüd paremini, mida see minu jaoks tähendab.
Õnnelik 24/7?
Kui 2010. aasta arusaamine hõlmas eelkõige enda sundimist tegutsemisele, tead küll, selle sisemise suletuse tunde ületamisele – kui ma ometi … , siis nüüd on selle raske tunde asendanud sõna “lõbus”.
Jõudsin sellele arusaamisele peatselt peale seda küsimust seminaris, kui kogu minu äri ühtäkki kokku kukkuma hakkas. Nägin seda kõrvalt, kuid tol hetkel peatada ei osanud :(. Ja kui ma oma elu siis taas hindama hakkasin ja alustalasid paika üritasin panna, siis pidin endalt küsima, et mida ma siis tahan? Millist elu ma siis tahan ja kui garantiisid (tulemuste osas) ei ole ja ei saa kunagi olema, siis kuidas ma oma päevi veeta tahan?
Seal oligi vastus, ma tahan, et mu elu oleks lõbus (ilma sunduseta), ma tahan tunda end hästi, kogu aeg, – ühesõnaga tagasi oma 1997. aasta mantra juurde – olla õnnelik 24/7.
“Olla õnnelik” on väga üldine mõiste ja seetõttu, ilmselt, ei olnud see sõnaühend mulle ka vahepeale enam meeldinud, siis nüüd oli teisiti – nüüd oskasin täpsustada. Mis teeb mind õnnelikuks? Mis on minu jaoks lõbus? Ja kui vastus on endiselt eneseareng, kasvamine, muutus, enseväljendamine, siis kuidas ma tahan end väljendada nii, et välja tuleks lõbus ja mina oleksin õnnelik?
Küsi küsimusi – järjepidevalt
Tõepoolest vastus võttis aega (ja täpsustub ikka veel), kuid tead mis … kui ma ei oleks hakanud endalt seda küsimust järjepidevalt küsima, siis ei teaks ma enda kohta täna seda, mida ma tean. Jõudsin selle mõtte- ja jälgimistöö tulemusena ühe olulise äratundmiseni – ühe minu õnne kriteeriumini – 2013. aasta mais, kui mulle koitis, et omadus, mida pidasn endas nõrkuseks, on tegelikult minu tugevus – see on siirus ja soov näha kõigis inimestes head. Just see mõte annab mulle innustust teha mida iganes, alustada millega iganes, astuda välja mugavustsoonist ja liikuda sinna, kuhu ma oma mõtetes minna tahan.
Need on täielikult pehmed väärtused ja seetõttu arvasin ekslikult, et need “ettevõtlusmaailma” ei kuulu, kuid tead mis – me kõik saame teha oma tegevusi vaid omal viisil ja see on just minu viis.
Minu tugevam trump on eneseavamine, siirus ja hea nägemine inimestes. Otsustasin, kui ma kardan saada läbi selle haavata, siis ei lenda ma kunagi.
Seetõttu otsustan pigem riskida, kuid lennata.
Kutsun ka sind koos endaga lendama, sest ma tean nüüd kuidas :)!
Kirjuta sõnum või küsimus