Millist rolli mängib raha Sinu elus?
Kuidas Sa teda kasutad ja milline on Sinu raha teenimise võime?
Mis raha üldse on? Ja kust raha tuleb?
Oled valmis?
Kui sageli Sa rahale mõtled?
Iga kord kui poodi lähed? Õhtul, kui magama lähed? Iga kord, kui tööle lähed või tööd teed? Puhkust veetes? Endale midagi ostes?
Kui sa hindad seda ajakulu, mis sul läheb kalkuleerimisele, arvestamisele, raha peale mõtlemisele, siis oled kindlasti nõus väitega, et kui palju vaba aega meil oleks, kui me ei peaks raha peale mõtlema:).
Kuid hoolimata kogu sellest ajast, mis me raha peale kulutame, mida sa oma raha kohta tead?
Kas Sa tead, kui palju raha sul on?
Ei, tõesti ka. Kas sa tegelikult ka tead? Kui Sul on ainult üks sissetulek – enda palk, siis on arvutus lihtne, kuid kui sul on veel abikaasa palk või väike kõrvaltegevus, mis sind küll rikkaks ei tee, kuid liigutab Sinu poole rahavoogu; sul on üüritulu? või müüsid sa oma isiklikke asju?
Kas sul on üks või mitu pangakontot? On sul investeeringud? Kui palju on Sul raha kokku? Võibolla on sul tegelikkuses palju rohkem raha, kui sa oma peas iseendale räägid?
Kas sa tead, kui palju on Sinu sissetulek viimase viie aastaga suurenenud? Kas sa tead, kui palju Sa üldse oled kümne aasta jooksul kokku teeninud?
Oma mõtlemises oleme harjumuslikult kinni oma “vanades” arvamustes. Ja isegi kui olukord muutub, ei jõua meie mõte nii kiiresti järgi. Seega pole üleliiast kontrollida, kui suur Sinu rahavaru ja rahavoog siis tegelikult on.
Kui arvad, et raha on nii või teisiti vähe, et see ülemäärane täpsus pole vaeva väärt, siis jagan sinuga W. D. Wattlese sõnu, kes kirjutas, et kui me ei ole hoolikad ja täpsed väikestes asjades, ei anta meie hoole alla suuri asju. See kehtib ka raha puhul.
Kas Sa tead, kuhu sinu raha läheb? Mida Sa oma rahaga teed?
Oled Sa mõelnud, et on Sinu otsustada, kes saab sinu kätte usaldatud rahast osa ja kes mitte? Aga mõtle! Kui Sa lähed kauplusesse, siis kes teeb ostu valiku? See, kelle kaupa Sa ostad, sellele Sa oma raha edastada.
Jah, kuulen juba kuidas Sa minuga vaidlema hakkad väites, et valida ju eriti ei saa, sest hind määrab palju.
Ma ei väidagi, et sa pead poest endale ülejõu käiva hinnaga toote ostma, ma vaid pakun välja, et sa võiksid lisada oma ostu-mõtteviisi ka mõne muu kriteeriumi, kasvõi 1-2 toote puhul, ja tõeliselt mõelda, keda sa oma ostuga toetada tahad.
Tean, tean, et esialgu ajab selline mõtteviis segadusse. Kuid muutus on ju see, mida me oma ellu otsime, ja kuna muutus saab alguse mõtlemisest, siis miks mitte proovida nõnda?
Kas allahindlusega ostmine tähendab vaesusteadlikkust?
Vaesusteadlikkus ja rikkusteadlikkus on popid sõnad. Kes siis ikka tahaks olla vaesusteadlik! Pealegi ju öeldakse, et kui soovid rikas olla, siis ole!
Tähendab see siis seda, et ma ei või allahindlusega tooteid osta?
Mõned mõtted …
Vastavalt loomisprotsessile ei ole määravaks mitte otseselt meie tegevus – allahindlusega toodete ostmine, kümnise maksmine jne – oluline on meie olemine antud tegevust tehes ehk tunne. Miks ja kuidas ma ostan allahindlusega tooteid? Kas seepärast, et mõtlen pidevalt, kuidas ma ei saa endale nn normaalse hinnaga tooteid osta? Millised on sinu mõtted?
Teiselt poolt rikkusteadlikkus sisaldab ka vastutust. Käitumist vastavalt oma reaalsetele võimalustele. See ei tähenda kõige kallima toote ostmist, et luua endale rikka inimese ostuharjumus. Selline käitumine võib hoopiski viia ahastuse ja hirmutundeni, sest raha saab otsa enne järgmist palgapäeva.
Kuidas elada rikast elu, kui raha veel ei ole?
Brian Tracy on sõnastanud erinevaid äriseadusi. Üks nendest kannab nime Reaalsuse printsiip. See kehtib just otseselt raha kohta. See printsiip ütleb, et “Sul tuleb kohelda elu nii nagu see on, mitte nii nagu sa soovid, et see oleks”.
NB! Me saame endiselt luua endale kujutluspildi sellest, mida me tahame, ja hakata läbi loomisprotsessi selle poole liikuma, kuid me ei saa kulutada seda, mida meil veel ei ole.
Paljud inimesed elavad enesepettuses, isegi fantaasias, kui me räägime rahast. Nad loodavad, soovivad ja palvetavad, et nende finantsid oleksid tulevikus paremad, kuid oma südames teavad nad kindlalt, et nende unistused ei realiseeru.
Raamatus “Alice imedemaal” on üks tegelane, kes ütles, et enne hommikusööki on ta valmis uskuma kõiksugu võimatuid asju.
Millised on Sinu rahauskumused?
Kõiksugu näiteid võib tuua sellest, et just meie kõige kallimad uskumused raha suhtes (positiivsed või negatiivsed) määravad, kui palju raha me teenime ja kui palju raha meile endale jääb.
Millised on on need uskumused, mida Sina omad? Millised uskumused Sind teenivad ja millised mitte?
Teadlik olla on parem, kui pimeduses käia ja vaid oletada.
Rahale mõtlen ikka siis, kui ostmiseks läheb ja muidugi ka palgapäeval, sest tihti on midagi valesti läinud ja ikka on raha vähem makstud. Kontroll peab peal olema.
Ikka tean oma rahaseisu ja oman ühte pangaarvet. No viimase viie aastaga on palk ikka natuke suurenenud aga 10 aasta teenistust ei tea küll.
Ma ei olegi niimoodi poest kauba ostmisel mõelnud, et kellele see raha läheb. See sõna vaesuseteadlikkus, on tõesti võõras. Aga kus kohas see piir üldse läheb, et kas oled vaene või rikas? Allahindlusega ostmine(toiduainete puhul) kõlbab rohkem nagu nendele inimestele, kes ei tule oma palgaga kuidagi toime. Kas nad on aga vaesed või hoiavad hoopis raha kokku .Miks mitte osta odavamalt ilus, endale meele järgi asi, kui firmapoes maksab see mitu, mitu korda rohkem.
Minu rahauskumused on, tee tööd, siis tuleb ka raha. Aga kui poodi lähed, siis tuleks ikka kohe poole nädala kaup ära tuua. Kui iga päev poes käia, siis läheb kindlasti rohkem raha, sest tahtmised suurenevad , kui midagi ahvatlevat näed. Ja kuidas sa ei osta siis, kui raha on.
ilusat sügist teile sinna!