Mind on motiveerinud edasi arenema ja edasi minema üks asi siin elus ja see on vabadus valitseda oma keha ja mõtteid või tegelikult peaks olema teistpidi – mõtteid ja keha.
Miks minu keha ei tee seda, mida ma tean, et ta peaks tegema, oli üks mu põhiküsimusi. Bob Proctori materjalidega tutvudes, sain teada, miks see nii on, kuid selle rakendamine nõuab distsipliini.
Mis on distsipliin?
Bobilt kuulsin järgmist definitsiooni: “Distsipliin on see, kui ma annan endale käsu ja täidan selle.” Mõtisklen vaikselt selle üle, kuidas selleni jõuda. Mõnede ülesannetega on see lihtsam, mõnedega raskem. Lihtsam on distsiplineerida end millegi tegemisele siis, kui aega on vähe ja raskem ikka siis, kui ajaline joon veel kaugem.
Aga kuidas on uute harjumuste loomisega?
Kaks aastat tagasi olin tõeliselt hädas oma tööasjade juhtimisega (oma firmas), sest paistis, et ma ei suutnud ühtegi asja lõpetada varem, kui päev enne selle tähtaega või veelgi hullem samal päeval mõned tunnid enne. Teadvustasin probleemi ja alustasin asjade tegemist varem. Algus oli tohutult konarlik. Projekt projekti järel ikka sama tulemus – mitte grammigi varem kui viimasel minutil.
Miks siis distsipliini saavutamine nii raske on?
Minu arvamus on, et me distsiplineerime end valedes asjades. Vaatame soovi tõusta hommikuti tööpäevadel kell seitse. Kus ma peaksin enda tahtejõudu esmalt rakendama?
Eeltöö distsipliini saavutamiseks
Esmane küsimus võiks olla, miks ma soovin tõusta kell seitse? Vastused võivad olla erinevad.
Võibolla sellepärast, et siis on mul rohkem aega iseenda jaoks, jõuan rahulikult teha endale tervisliku hommikueine või vestelda oma tütrega;
võibolla tunnen ma end paremini, kui tõusen hommikuti varem, saan mõne raamatu läbi lugeda, mis minu jaoks oluline on või midagi muud.
Siit on võimalik veelgi täpsemaks minna. Kui ma tundsin, et tahan hommikuti varem tõusta sellepärast, et tunnen end siis paremini, võib endalt küsida: Mida see tähendab? Kuidas paremini? Mis annab mulle selle parema tunde, kui ma hommikul varem tõusen?
Kui olen leidnud õige põhjuse (emotsionaalselt motiveeriva), saan endalt küsida, mis mind takistab? Vastused võivad jällegi olla erinevad, kuid mõned võimalikest – olen hommikuti väga väsinud, toas on liiga pime ja külm, teki all on hea soe; mul ei ole ju tegelikult kuhugi kiiret vm.
Leidsin, et nendest põhjustest kõige suuremaks takistuseks on, et olen hommikuti tõeliselt väsinud ega jõua tõusta.
Järgmine küsimus võiks olla – mis seda põhjustab, miks ma olen hommikuti nii väsinud? Mitu tundi ma magada sain? Mitu tundi ma vajan magamiseks? Võibolla on põhjus selles, et uneaeg jäi lihtsalt liiga lühikeseks. Minnes magama kell kaks öösel on arusaadavalt raske tõusta kell seitse, kui keha nõuab uneajaks kaheksa tundi. Võibolla ei saa ma öösel korralikult magada, sest ase ei ole mugav või olen söönud õhtul liiga hilja või midagi muud.
Kui põhjuseks oli hiline magamaminek, siis on jällegi põhjust uurida, mis seda põhjustab. Miks ma lähen magama kell üks-kaks öösel aga mitte varem? Kas seda annab muuta ja mida annab teha?
Seejärel saame asuda probleemi lahendama ning leida esimene samm.
Kokkuvõte: kui eesmärk on tõusta hommikul kell seitse, siis on tunduvalt kergem minna distsiplineeritult magama kell kümme õhtul, kui sundida end väsinult tõusma kell seitse.
Mare Sakhov says
Selles suhtes on mul kord majas.
Hillar says
Enda korrale kutsumine e. distsipliin ongi mu suurim katsumus. Teine õige aegne ärkamine. Vahel õnnestub vahel ärkan öösel mitu korda. Kui veel kell tirisema panna on eriti vaevaline ärkamine. Lihtsalt tuleb treenida.