“On hästi teada tõsiasi, et inimene hakkab lõpuks uskuma iga korratud väidet, olgu see siis õige või väär. Kui inimene kordab valet ikka uuesti ja uuesti, hakkab ta seda lõpuks aktsepteerima kui tõde. Ja veelgi enam: inimene hakkab lõpuks uskuma, et see ongi tõde.”
Millised on sinu uskumused? Milline on sinu tõde? Mida sa usud oma võimete, võimaluste ja tulemuste kohta?
Mida sa iseenda kohta usud? On see tõsi? Kui sa ihaldad üht, kuid usud teist, milline on tulemus? Kui me saame seda, mida iganes oleme valmis uskuma, siis mida sina oled valmis uskuma?
[catalyst_widget_area name=”hilli_printsiibid”]
Tuleb jälgida oma mõtteid. Igas olukorras. Ma pean seda harjutama
Mida sa iseenda kohta usud? On see tõsi? Kui sa ihaldad üht, kuid usud teist, milline on tulemus? Kui me saame seda, mida iganes oleme valmis uskuma, siis mida sina oled valmis uskuma?
Kui ma nüüd mõtlen nendele küsimustele, siis esimene vastus minu seest tuleb, on, et ma tean, et ma saan ja et ma olen võimekas. Kuid samas kui hakata sügavamalt mõtlema, siis on mingi kahtluseuss ikka sees- kas ikka olen võimeline? Mis siis kui..?
Siit tekib ka küsimus, et äkki ma ainult ihaldan, ega tegelikult sisimas ma ei usu sellesse. Läbi kordamise hakkab inimene lõpuks uskuma….Tuleb harjutada ja korrata
Väga super:). Üks lohutav mõte veel – kahtlused jäävad meile alatiseks, oluline ja määrav on see, kui palju me neile eetriaega anname.
Näen, et kahtlustele pole enam ruumi kui esimene samm tehtud. Patt on lausa kahelda siis
Hakates tegutsema tekibki võimalus uskuda, et nii peab minema ja see on parim, mida ma praegu endast annan. Niimoodi end sunniviisiliselt tagant tõugates tekitan endale usu millessegi. Millegi kordamine, selleks et tekitada usk on paras hüpnoos. Mina olen valmis endale oma unistusi sisendama. Läks küll aega saamaks aru millest ma unistan. Kuid nüüd kui pilt selge, siis on palju lihtsam edasi liikuda. Eriti mõjus on enda unistustest rääkida kellelegi, kes praegu suhtub minu tuleviku plaanidesse toetavalt, kuigi suure toreda kahtlusega. Sama suure kahtlusega kui ma isegi enne tegutsema hakkamist olin. Esimese sammu õnnestumisel juba usk kasvab. Ja sealt edasi on vaja seda usku ainult võimendada edadiste sammudega. Olen tänulik, et meil on võimalus uskuda kõike mida süda ihkab.