“Miljonid inimesed usuvad, et nad on vaesed ja edutud mingi erilise jõu tõttu, mis ei allu nende kontrollile. Nad on ise oma õnnetu seisundi loojad, sest just sellise negatiivse uskumusega, mille nende alateadvus on omaks võtnud, nad ise oma ebaõnne loovadki.”
Mida usud sina? Mis on see, mida sa ei taha ja miks sa usud, et see nii on?
Kas sa näed, kuidas sinu suutmatus oma uskumusest loobuda, loob sulle neid olukordi, mida sa ei taha?
[catalyst_widget_area name=”hilli_printsiibid”]
Ma usun, et see klõps, kus ma taipasin, et kõik võimalused maailmas on mulle lahti- ma pean ainult julgelt soovima- tuli siis, kui sai läbi loetud härra Hilli raamat. See oli ammu ja ma tunnen, et oleks vaja sammud raamatukokku seada ja uuesti läbi lugeda. Nii kahju, et seda eesti keeles müügil rohkem pole. Mingisugused mõtted sealt said oma alateadvusse istutatud, sest tulemusi on peale seda tulnud robinal. Kuigi jah, mitte päris kõik vist ei jõudnud minuni. Selleks peangi üle lugema. On teatud mustreid, mis on jäänud lapsepõlvest külge ja nendest lahti saamiseks pean midagi ette võtma. Hmm, siit need eesmärgid jälle tulevad 🙂 Näiteks pean ma igakuiselt kodust raamatupidamist väga silmas. Iga kopikas on arvel 🙂 Õnneks on neid nüüd ajapikku päris palju juurde tulnud, kuid see pole ju tegelikult eesmärk. Ma ei taha, et kuu lõpus raha otsas oleks. Samas ma ei taha loobuda teatud hüvedest selle tarberks. Surnud ring. Nii see käib. Soovin midagi ja siis meenutan, et vot nüüd olen laristaja. Sellise mõtteviisiga ei jõua vist kaugele 🙂 Aga kui hoolega järgi mõelda, siis eesmärk pole raha, vaid võimalused oma eluolu “ilusamaks” muuta. Et hädaolukorras oleks rohud võtta. Et lastel oleks ülikooli minnes materjaalne toetus jne. Suured plaanid ja kui midagi ette võtma kohe ei hakka siis…venitan oma muremõtetega enda kahjuks. Uskumisega peab tõdema jah, et ega rohkem ei anta kui soovid. Minu puhul on soovimisel olnud kõige suurem takistus hirm. Olen väga analüüsiv inimene ja nii juhtub vahest rohkem seal kaalukausipoolel mõtteid olevat, kus pesitseb hirm, et ma nüüd jään millestki tähtsast riskimise tõttu ilma. Loogika ütleb, et lauslollus aga mis sa teed, kui hirm tekitab füüsiliselt paha tunde ja sinna see unistamise teatud asjadega jääb. Aga ma olen valmis loobuma sellisest elust, kuna natukene on juba teatud mõtlemisega kaasnevad hüved maitse suhu andnud ja nüüd on nedest loobumine kuidagi allaandmine. Mis muud kui lugema, lugema, lugema 🙂
Ma unistan enda uuest elukorraldusest. Tegelikult ma tean juba ammu, mida ma tahan, kuid viimastel aastatel on kuidagi mu eesmärgid silmist läinud. Ma olen hakanud uskuma asju, mis tagantjärele mõeldes, on viinud mind halbadele valikutele. Samas iga kogemus on olnud ka minu jaoks õpetlik, st. et ma nüüd tean kindlamini, mida ma enda elus ei soovi ja olen uuesti keskendunud asjadele, mida ma soovin. Ma tean seda, et keskendudes positiivsetele asjadele ja oma ideaalse elu loomisele, on võimalik see saavutada. Kuid see nõuab järjepidevust ja just usu sisendamist endasse nagu esimene mõtteülesanne ütles. Laivi kirjutas eespool, et temal on takistuseks olnud hirm, sama tunnen ka mina, Ebakindlus, kahtlus endas, julguse puudumine soovida midagi suurt, kergem on alustada väiksemate soovidega, et siis nn. kukkumine ei oleks nii kõrge. Olen lugenud seda raamatut, aga tuleb uuesti üle lugeda. Seoses unistustega- kohtusin sõbraga, rääkisime unistustest, tema rääkis enda omast ja kokkuvõttes ta ütles: “Peab tegutsema. Mulle ei meeldi kaua unistada!” Mulle väga meeldis see lause ja pani mind südamest naerma. Samuti selles kiirgab eneseusku. Niisiis ma tean seda, et see, mida inimene mõtleb, millele keskendub kõige enam, mida soovib- seda ta saab. Oluline on küsida, uskuda, unistada.
Eliise, see sõbra lause on tõepoolest innustav 😀 Olen viimaste päevadega kogenud jälle suuri võite just jättes hirmu lihtsalt julmalt kõrvale. Kui ma tegutsen hirmust hoolimata siis seegi on samm ja praeguseks minu jaoks kokkuvõttes meeldivaid tulemisi loonud.