“Usk on niisugune vaimne seisund, mille võib esile kutsuda või luua enesesisenduste või korduvate käskluste edastamisega alateadvusse, kasutades autosugestiooni printsiipi … / … mida võite arendada oma tahtega juhul, kui valdate eduprintsiipe … / … võite oma alateadvust veenda, et te usute ihaldatu saavutamisesse … “
Mis on siis usk? Kõige sagedamini toodud ebaedu (loe: tegevusetuse) põhjuseks tuuakse usu puudumine. Mul pole piisavalt eneseusku, ma ei usu, et olen seda väärt.
Mida on sul Hilli õpetusest õppida? Mida tähendab, et usk on vaimne seisund, mille võib esile kutsuda? Mida tähendab, et sa võid oma alateadvust veenda?
Milles sa praegu oled oma alateadvust veennud? Selles, et sa ei usu?
Milliseid järeldusi võid sa teha ja mida sa saad teha teisiti, et kasutada Hilli poolt selgelt kirjeldatud printsiipi usu toimemehhanismi kohta?
Jaga siin oma mõtteid teistega, et teised võiksid sellest teemast paremini aru saada.
Tsitaat on pärit Napoleon Hilli raamatust “Mõtlemist muutes rikkaks”
Raamatu väljaandja Kirjastus ILO www.tea.ee
[catalyst_widget_area name=”hill_365_uudised_lehel”]
Kui enesisendused on tehtud südamest positiivse emotsiooniga, on suurem võimalus, et alateadvus võtab seda kuulda. Minu kogemus on selline, et pool aastat nägin unes suvalisi unenägusid, mis vana Unenägude seletaja kohaselt tähendasid pärandust. Alguses ei pööranud sellele tähelepanu, kuid õige pea hakkasin unistama, et meie üürikorter oleks kunagi meie oma. Fantaseerisin hommikul ja õhtul, milline meie kodus siis välja hakkaks nägema ja mis tundega me perega siin sees elaks.
Kujutate ette, pool aastat unenägusid ja viimased kuud naljatlemist sellel teemal pereliikmetega. Meile tehti kinke leping selle korteri peale. Meie äia mingisugune suvaline tuttav vanahärra otsustas, et nii see saab olema. Notari juures sai kõik kinnitatud ja elasime veel aasta hinge kinni hoides, seoses klausliga, et kui aasta jooksul midagi vana omanikuga juhtub, siis hakatakse sugulasi otsima. Keda muidugi väidetavalt pole. Korter on päris meie oma juba poolteist aastat. Milline õnn. Kust saavad alla kolmekümne aastased noored inimesed omale päris oma kodu ilma pangalaenuta? Mitte kuskilt, kui ei ole suguvõsas lastele pärandamiseks hoitud kinnisvara. Me oleme mehega alati naljatanud, et kuna meie vanemad nö puupaljad siis peame ikka ise varandust tegema hakama.
Samuti sain poole aastaga endale ihaldatud ameti, millega end edasi arendada. Minu kallis ülemus suutis minus ideeseemne idanema panna ühe väikse naljaga ja juba ma läbisin fantastilist sisekoolitust firmas, juba ma lõpetasin selle ülima uhkusega ja kõige selle juurde käis unistamine sellest, kuidas ma oma uuel ametipostil rõõmsalt ringi patseerin ja oma kohustusi täidan. Kuu peale tunnistuse saamist vabanes hulk kohti meie firmas ja ma kandideerisin. Värbamise läbisin totaalse usuga, et ma saan selle koha. Ja kaks kuud peale tunnistust sain ma ametikõrgendust. Mis põhiline, ma sain ametikõrgendust kohale, kus nõutakse kõrgharidust ja mina olen keskharidusega veel. Mida siis veel jokutada, hakake uskuma ja tegutsema 🙂
Me alustasime mehega kodus laiaulatuslikku remonti omamata nö vaba raha. Arutasime, et kui me ei alusta, siis me ei hakka kunagi seda remonti tegema . Said lammutatud seinad ja põrandad pooles korteris. Saime elada 8 kuud üürivabalt puhtas soojas korteris, samal ajal kodus remont käsil. Täiesti uskumatu. Meil on praegu valmis vannituba-tualettruum, köögis veel värvida ja pliit ehitada, koridor värvida. Rahaliselt ma ei taha isegi teada kui palju see kõik uuesti üles ehitamine ja soojustamine kõik maksma läks. Aga tegemisel ta meil on. On ka takistusi tekkinud näiteks peresuhete pingelisemaks muutumise näol aga kui need lahendatud, siis pürgime kiirelt remondi lõpu poole. Pool korterit veel ees.
Raha teemad sealjuures on kummalisel kombel lahenenud nii, et aastaga on meie sissetulekud mehega rohkem kui kahekordistunud.
Ma olen tänulik kõikide maailmahüvede eest mida on elul pakkuda ja soovitan soojalt uskuda!!!
Tänud Laivi, et jagasid oma lugu:)
Millised on eduprintsiibid?!? Kust neid saab? Kas on mingid kindlad vaimsed printsiibid, mille järgi toimides peaks edu tulema?
Ma usun sellesse, et usku saab endasse sisendada. See nõuab teatud mõtteviisi korrutamist ja tähelepanelikku jälgimist, mis sind millegi saavutamisel hirmutab ja nende hirmude teadvustamine ning seejärel uute sisenduste loomist. Ma olen ise seda kogenud. Kuid ma arvan, et ususeisundi loomise juures on kõige keerulisem jälgida enda mõtteid ja üldse alustada usuloomist enesesse.
Eduprintsiipideks võib tegelikult nimetada kõiki neid põhimõtteid, mida tuleb järgida, et luua tulemust ja seda korduvalt.
Antud kontekstis on silmas peetud Napoleon Hilli poolt välja toodud 13 eduprintsiipi, millest ta räägib raamatus \”Mõtlemist muutes rikkaks\”.
Minu arusaamise järgi kõik edu tagavad printsiibid ongi vaimsed, need saavad alguse mõtlemisest, mis omakorda seob meie olemise ehk muudab seda, kuidas me maailma näeme.
Üheks printsiibiks, mida me mõistma peame ja mille mõistmine meil kergemini elada aitab, on kindlasti loomisprotsessist aru saamine (vt. stickmani video minu kodulehelt)