Lugeja küsib: Sellest on palju kirjutatud ja räägitud, et mõtlemist muutes saab muuta oma elu. Aga kuidas ikkagi mõtlemist muuta? Lihtsalt otsustades ühel hetkel, et nüüd hakkan ainult positiivselt mõtlema? Pidevalt ei tule ju meeldegi oma mõtlemist jälgida.
Otsekohene ja selge vastus on: mõtete muutmine tähendab olemasolevate mõtete väljavahetamist uute vastu.
Mõtete väljavahetamine käib täpselt sel samal hetkel, mil me märkame, et mõtleme ebasoodsaid mõtteid. Kuna meie oskus mõtteid märgata ja neid järjepidevalt muuta on õpitav, siis mõtete muutmine toimub vastavalt sellele millises faasis sa arenguprotsessis oled.
Mõtlemise muutmine on protsess
Mõtete muutmine on oskus ja nii nagu iga teise oskuse omandamiseks, tuleb meil seda oskust praktiseerida.
Mõtete muutmise protsessis on vaja harjutada oma mõtete märkamist, vabaks laskmist ja uute mõtete omaks võtmist. Õppijatelt saadud tagasiside ja oma kogemuse alusel toon välja etapid, mida me iseenda muutumise käigus läbime:
1. TEADMATUS on olukord, kus me küll soovime midagi paremat oma ellu, kuid meil puudub vähimgi arusaamine, kuidas seda muutust oma ellu tuua. Tundub, et seda on võimatu saavutada. Me ei märka, kuidas meie mõtted loovad meie tundeid ja veelgi vähem tajume, kuidas seeläbi vormub meie elu.
Harjutus
Selles etapis tasuks lugeda raamatuid, mis selgitavad mõtte-tunde-tegevuse vahelisi seoseid. Luues endasse usku, et ma saan mõtteid muuta, hakkab vähehaaval tekkima ka oskus mõtteid märgata.
2. TUNNETE MÄRKAMINE. Oleme kuulnud, et mõtted loovad meie tunded, kuid meil on esialgu raske näha, kuidas meie mõtted tundeid loovad. Tunded justkui elaksid ise oma elu, sest me ei oska veel oma mõtteid märgata, me ei kuule, mida me mõtleme.
Harjutus
Selles etapis on hea üles märkida mida ma tunnen ja mõtiskleda, millised sündmused minus neid tundeid tekitasid. Seejärel uurida endale, miks ma nõnda sellele sündmusele reageerisin.
3. MÕTETE MÄRKAMINE. Hakkab vaikselt selginema arusaamine mõtted loovad tunded. Me kuuleme oma mõtteid ja saame aru, et meil tuleks mõelda teisiti, kuid me oleme oma mõtetega niivõrd samastunud, et ei oska neist loobuda. Seega küll märkame, mida mõtleme, ei taha neid mõtteid mõelda, kuid lahti lasta ka ei oska.
Võib tekkida olukordi, kus sa näed ja kuuled end tegutsemas soovimatul viisil, vaatad end kõrvalt, kuid enda tegutsemist (nt pahameelt, hääle tõusu vm) peatada ei suuda. See on suurepärane edasiminek, sest järgmine kord samas situatsioonis olles, oled suuteline juba midagi muutma.
Harjutus
Selles etapis on hea harjutada lahti laskmist. Mina ei ole minu mõtted, mõtted lihtsalt on ja neid on võimalik valida. Kuuldes enda sisekõne, millest soovid loobuda ütle endale “see on lihtsalt mõte”.
4. SEOSTE MÄRKAMINE. Oleme loonud arusaamise oma mõtete – tunnete – tegevuste vaheliste seoste kohta. Hakkame üha rohkem mõistma, millised mõtted on meie tegevuse motiiviks. See on igikestev protsess üha suureneva arusaamise poole. Selles etapis näeme, et tegevus ise ei ole põhjustatud ühestki välisest tegurist, vaid kõik saab alguse sisekõnest.
Harjutus
Selles etapis on hea eksperimenteerida erinevate mõtetega ning näha tulemust oma tundemaailmas.
5. KOGEMUSE LOOMINE. Oleme suurnedanud oma arusaamist mõtete, tunnete ja tegevuste vahel. Saame aru, et mõtted on meie tegevuse või tegevusetuse põhjuseks. Suudame end soovimatutes olukordades peatada ja käituda teisiti. Mõistame nüüd selgelt läbi oma kogemuste, et mõtete muutmisel, tegevus ja tulemus muutuvad. Sagenevad olukorrad, kus tulemuse muutmiseks pöördume esmalt oma mõttemaailma ning uurime, millised mõtteid on vaja esmalt muuta, et tulemus oleks soovitud.
Harjutus
Kui sa juba varem pole endale eesmärke seadnud, siis nüüd on viimane aeg seda teha. Just eesmärgid näitavad meile selgelt, milliseid mõtteid meil muuta on vaja ja kus meil tuleb iseendaga tööd teha.
Mida teadlikumaks me iseendast saame, seda loomulikum on märgata igas olukorras, mida me mõtleme ja tunneme ning kuidas me käitume. Algselt nõuab see treenimist, kuid hiljem muutub automaatseks.
Kirjuta sõnum või küsimus