Alustades millegi uuega – projektiga, aastaga, ülesandega – oleme me kõik elevil, mõtleme suurelt ja usume võimalustesse. Kuidas hoida sellist mõtteviisi kogu aeg, nii et see mõjutaks meie käitumist ning lubaks ellu viia kõik need lubadused, mis esimese innustusega antud said?
Mõtlemine on harjumus ja viis kuidas me mõtleme – enamjaolt positiivselt või enamjaolt negatiivselt – on samuti harjumus. Kas me näeme asja miinuseid või otsime plusse on omandatud mõtteviis.
Kõike, mida me oleme omandanud – elu jooksul õppinud – seda saame me muuta, juhul muidugi, kui see osutub meile vajalikuks ja kasulikuks.
Mis sa arvad, kas oma vaatenurga avardamine negatiivselt rohkem positiivse poole võiks aidata sul suurema tõenäosusega oma eesmärke saavutad?
Kui jah, siis järgmised ideed on sinu jaoks.
1. Pane negatiivsed mõtted kirja
Mõtetega seonduv suurim probleem on kiirus. Mõtted tulevad ja lähevad mõjutades tugevalt meie tundeid ja käitumisi, kuid meie vaevalt teadvustamegi endale, millised need mõtted on. Seega oleks tark tegu neid aeg-ajalt vaadata ja negatiivsed mõtted üles kirjutada.
Istudes oma negatiivsusega vastamisi, hakkad sa peagi mõistma, et pooled neist on täiesti kasutud mõtted.
2. Kasuta positiivseid enesesisendusi
Enesesisendused ehk afirmatsioonid on meie loomulik iseenda mõjutamise vorm. Alustame sellega juba hetkest, mil meie sisekõne vormuma hakkab. Kõik, mida endale räägime, hakkab kujundama meid ennast.
Kuna päris varases nooruses mõjutasid meid tugevalt meie lähedased inimesed – öeldes sõna otseses mõttes meile ette, mida mõelda, siis pole me võibolla täielikult teadvustanud endale, mida me endale sisendame. Veelgi vähem oleme tõenäoliselt pööranud tähelepanu asjaolule, kas need ideed aitavad meid edasi, viivad tagasi või hoiavad meid antud olukorras kinni.
Enesesisenduste teadlik kasutamine tähendab valida ideid, mida me tahame materialiseerida. Ole siinkohal ettevaatlik, me ei taha endale valetada ega soovunelmaid sisendada. Need viivad fustratsioonini. Meie soovime oma uskumusi muuta.
Need kaks on täiesti erinevad. Kui sa valid juhuslikult mõningaid mõtteteri, mis sulle meeldivad ja hakkad neid suvaliselt kordama, on sellel vähe mõju. Enesesisendustega tuleb teadlikult töötada, sa pead päriselt ka hakkama seda ideed omaks võtma, alles siis omab ta mõju sinu käitumisele ja tulemustele.
Kuulsin ühest intervjuust tabavat ütlust: positiivsed afirmatsioonid on mõjusad tööriistad, kuid alles siis, kui me nende üle mediteerime.
3. Pane kirja väikesi lühiajalisi eesmärke
Meie eneseusk suureneb, kui me näeme liikumist – midagi saab tehtud või midagi saavutatud, mõni eesmärk täidetud. Kui sa piinled usaldamatuse käes, siis pane kirja väikesi eesmärke, mida saad teha ja mis ei ole sulle kontimurdvad.
Ajal, mil ma ei tahtnud hommikuti üldse voodist välja tulla, seadsin endale lihtsa eesmärgi – tõusta kell 10. See eesmärk ei olnud küll midagi märkimisväärset, kuid selle sammu mõju oli otsustav. Sain tagasi killuke eneseusaldust ja see aitas pöörata mõtteid positiivsematele radadele lubades minul edasi liikuda.
4. Suhtle positiivsete ja väldi negatiivseid inimesi
Ma juba mainisin, et teised inimesed on õpetanud meile mõtteviise, mis nüüdseks on meie teadvuses valdavad. Kuid täna sinu kõrval olevad inimesed täiendavad sinu mõtlemist. Me muutume nende inimeste moodi, kes meid ümbritsevad.
Edu valem ongi järgmine: käi läbi nende inimestega, kelle moodi sa soovid olla. Kui soovid oma mõtteviisi korrigeerida positiivsemaks, siis otsi oma suhtlusringkonda inimesi, kes näevad maailmas võimalusi, mitte ei ole kinnitanud oma tähelepanu takistustele.
5. Õpi lõdvestuma
Lõdvestumine võimaldab sul lülitada oma teadvusest välja see iseteadja kriitik, kellel kogu aeg midagi halba öelda on. Regulaarselt lõdvestumisharjutusi tehes omandad sa oskuse neid negatiivseid mõtteid kergelt lahti lasta, sest nii nagu sa lõdvestud, on need mõtted sinust eemaldunud. Mida rohkem oled sa pinges, seda võimatum on midagi lahti lasta.
Nimekiri ei ole siin kindlasti lõplik. Katseta, proovi ja jaga ka oma ideid teistega, miks mitte siin samas postituse all.
Maria Männari says
Olen juba pikemalt aega endast mõelnud negatiivselt,ja ka teised ütlevad mulle halvasti ja ma võtan neid solvanguid hinge ja need ei lähe kunagi meelest ja näiteks kui saan poisiga kokku keda ma näen esimest korda siis ma ei julge talle otsa vaadata sest ma tunnen lihtsalt ennast nii koledana igalpool ja tunnen ka väga ebamugavalt ennast ja ma ei tea mida teha enam kuna ma tahaks sellest lahti saada aga ma ei suuda ja see on nii raske
Helina Mägi says
Tere!
Esimene asi, millest alustada, on järgmine arusaaine: ära usu oma mõtteid. Seda on mul lihtsam öelda, kui sul järgida, kuid kui harjutad, siis aitad end. Mõttetreeningu põhialus on: mõte on lihtsalt mõte. Mõte on minu valik. Ma võin mõelda endast ükskõik mida. Ma võin mõelda, et ma olen kole, sest keegi ütles mulle nii. Aga sama palju on mul õigus mõelda, et ma meeldin endale.
Vaadates sinu mõtteid, ei saa sa kasutada veel mõtet olen ilus. Kuid sa saad hakata kasutama mõtteid – ma olen olemas. Ma olen inimene. Mul on keha. Mul on tunded.
Mõtete vahetus on just see – mõtte vahetus. Kuulen, et ütlen endale “olen kole”, vahetan kohe mõtte “ma kuulen, sind, kuid ma otsustan mõelda, et “ma olen olemas ja mul on oma keha”.
Solvangud teevadki haiget, kuid teiste inimeste sõnad haavavad veelgi enam, kui me kiidame nendele takka. Kui me ise end solvame.
Selleks, et endale appi tulla, tuleb meil vaadata sõnu, mida me endale ütleme. Ja siis mõista, et need sõnad, millega me iseendaga räägime, on valik. Mõtted tõepoolest on valik, kuid ma saan aru, et võib tunduda, et need on tõesed. Pole tõsi.
Ma ei vaja ühtegi tõendit selleks, et öelda endale midagi ilusat, et olla iseenda vastu sõbralik. Ma võin öelda endale midagi toredat lihtsalt sellepärast, et olen olemas. Kui ma ei suuda öelda endale veel, et ma armastan ennast, võin ma öelda – tore, et olid täna minuga. Aitäh, et toetad, kuigi keegi teine ütles mulle halvasti. Mina saan olla enda parim sõber, alati.
Annan sulle harjutuse. Hakka kirjutama oma mõtteid, mis sind haavavad, paberile. Siis vaata neid, üks mõte korraga ja mõtle – see on ainult mõte, kas ma tahan seda mõelda? Proovi! Üks samm korraga. Teekond on pikk, kuid sa saad hakkama.
Kui mõttetreening võiks sind huvitada, siis mine uuri Facebooki Mõttetreeningu lehelt lindistatud lühivideosid. Seal räägin mõtlemisest, mis aitab mõista, et mõte on ainult mõte.
Ja veel, mulle meeldib mõelda, et kes iganes meid siia ellu saatis, see looja ei loonud koledaid inimesi. Koledaid inimesi ei ole olemas ükskõik mida keegi teine ka ei ütleks :).
Mare Sakhov says
Mulle on takistuseks viibimine rahvarohketes kohtades. Mu keha ei allu mulle. Süda
lööb kiiresti keha sees vibreerib ja näost olen punane. Tahan kiiresti minema joosta.
Selle taha jäävad kõik asjad tegemata.