Ja nüüd, kui ma juba arvasin, et maja ei saa mulle enam midagi uut õpetada, üllatab ta mind taas.

Meie elamises sai remont valmis juba mõned aastad tagasi, kuid need nipet-näpet tööd jäid tegemata, sh liistude panemine. Ma olin raudsel veendumusel, et liistude panek kuulub nende inimeste oskuste hulka, kes on seda õppinud – ehitajad, teadagi. Vaikselt süüdistasin ja kirusin iseenda remondimeest, kes asjad poole jättis.

Siis aga saabus motivatsiooni aeg. Meie perre tuleb taas väike kutsikas ametliku nimega MILLGRET Oliver ehk Rolli juba sellel nädalal. Kuna liistudeta põrandavahesse koguneb igasugust sodi, tekkis minus pakiline vajadus liistud ära panna. Mida teha? Sellise väikese töö peale ehitusmeest leida on üsna raske, kõik on üpris valivad:(. Võtsin kasutusele oma vana strateegia eesmärgi saavutamise süsteemist – astu esimene samm. Liistude panemisel on esimene samm liistud ise. Ostsin liistud ära ja tõin koju. Järgmine samm oli teha endale selgeks kuidas saaks neid liiste 45 kraadi all lõigata. Info saamiseks piisab meil ju ainult inimestega rääkida ja saimegi teada, et on olemas abivahendid, mis selle töö lihtsaks teevad.

Nõnda saidki meie liistud pandud vaid vähem kui kuue tunniga ja meie olime oodanud selle juhtumist juba aastaid. Pean ausalt tunnistama, et ei osanud ette kujutada, et liistude panemine võib nii lihtne olla.

Mida sellest õppida? Meil on väga tugevalt juurdunud mõttemustrid, mis loovad meisse oletusi – liistude panemisega saab hakkama vaid tõeline ehitaja. Need juurdunud mõttemustrid ei luba meil hakata tegutsema.

Millised juurdunud mõttemustrid hoiavad sind tegutsemast?

Tegutsemiseks on vaja motivatsiooni. Küsisin endalt, miks ma seda operatsiooni juba varem ei alustanud? Vastus on lihtne, varem polnud vaja. Liistud on ju iluasi, otseselt elamist ei sega, kuid selleks, et neid panna, on vaja mugavustsoonist välja astuda. Seega see sama vana kaalukauss preemia ja pingutuse vahel. Nüüd oli mul motivatsiooni. Ma ei soovinud muretseda, et äkki saab kutsikas sellest praost endale midagi ohtlikku kätte, mul OLI VAJA asi ära teha!

Jus nimelt see sama sisemine tung – VAJADUS ASI ÄRA TEHA – on mind sundinud tegema ka eelnevalt hüppeid mugavustsoonist välja. Hill kutsub seda ihalduseks. Ihalduse ees on igasugu vabandus kehtetu.

Mis on see ihaldus, mis aitab sinu järgmise tegevuseni?

Liba-mõtete tuvastamiseks olen leidnud suurepärase töövahendi Gay Hendricsilt, kelle raamatust “The Big Leap” järgmised kolm mantrat pärit on:

Ma ei saa kasutada oma täielikku potentsiaali, sest …

Ma ei saa nautida külluslikku armastust ja harmoonilisi suhteid, sest …

Ma ei saa kasutada oma täielikku finantspotentsiaali, sest …

Ma armastan neid lause algusi, sest need toovad suurepäraselt välja piiravad paradigmad. Kui sa istud nende väidetega mõnda aega vaikselt, siis sa kuuled, miks sa tegelikult ei ela ikka veel seda elu, mida sa tahad. Meil on faktid ja tõde omavahel täielikult segi aetud.

Kui oled leidnud üles end piiravad mõtted, siis saad lause-lause haaval kasutada Byron Katie küsimusi, et need vale-uskumused läbi mõtlemise ümber pöörata.

Tööta lõbuga!

Minu üks ootusi oli leida tuge, kogesin et grupi kooskäimisel on tõepoolest suur jõud. Kursuse sisu osas said ootused ületatud. Minu arusaam oli, et kursuse käigus lahkame Hilli raamatut, kuid Helina läks märksa sügavamale. Mulle väga meeldis kursuse ülesehitus ja personaalsed näited, et asi töötab.

Nüüd märkan, kui palju võite mul igas päevas on, teadvustan järjest rohkem enda mõtteid ja olukordi.

Käthlin

Eelnevalt arvasin, et olen otsusekindel inimene. Mastermindi kogemus andis mulle teadmise, et kõik see, mida ma endast enne arvasin, on võimalik totaalselt ümber kirjutada. Peale koolitust olen ma palju enamat, kui lihtsalt otsusekindel.

Muutused kursuse jooksul: negatiivsete mõtete lahtilaskmine, sisemine rahulolu, suurenenud on usk iseendasse.

Hille

Selle 8-nädalaga olen jõudnud palju teha, kodustega läbisaamine on parnenud, tunnen end hästi, positiivselt ja rõõmsalt. Saan iseendaga väga hästi läbi.

Astrid

Enne kursust ei teadnud ma mastermindist midagi. Praegu olen väga rahul, et tulin. Silmad on rohkem lahti läinud. Olen hakanud oma mõtteid ja tundeid jälgima ning neid teadvustama. Tean, et mul on valik olla negatiivne või positiivne, ma võin ennast muuta. Kõik on minu kätes.

Inga

Minul treenerina oli väga huvitav näha, kuidas grupi elevus ja energia üha tõusid. Samas pani üllatama, et muutused, mida grupis räägiti, ei kajastunud kõik tagasiside lehtedel. Tegin järelduse, nii nagu olen täheldanud ka enda elus, et kui meie elus asjad liiguvad ja lähevad paremaks, siis me ei oska alati neid muutusi isegi märgata:).

Siinkohal tänu fantastilisele grupile, elukoha vahetus, kindla eesmärgi valimine ja selle poole liikumine, teadlik enesele abi otsimine – need kõik on fantastilised saavutused, mida tasuks kindlasti esile tuua:).

Kaunist edasiminekut ja jätkuvat suhtlemist omavahel!

Tervitades

Helina Mägi

Tahad teha taevalikke tegusid? Tule maalima ja valmista end selleks ette.

Maalimine on üks paremaid võimalusi lülitada tööle parem ajupoolkera ja viia end otseühendusse hingemaailmaga. Kohe, hetkega. Kui sinu parem ajupoolkera on aktiivne, oled võimeline looma uusi lahendusi, tegema taevalikke tegusid. Sinu vasak ajupoolkera on aktiivne nagunii, tema aitab hoida jalad kenasti maas.

Ja boonusena valmib ka kaunis õlimaal, mille saad koju seinale panna või jõuluks sõbrale kinkida.

Loe alt uue maalikursuse kohta! Pane ennast kohe kirja või anna teada, mis päevadel Sulle maalida meeliks.

Hääde soovidega

kunstiõpetaja ja ajutreener Kerttu Soans

___________________________________________________________

ÕLIMAALI kursus

10. ja 11. novembril kell 11 – 14 toimub Nõmmel, Lootuse Stuudios õlimaali kursus: natüürmort ja/või lillemaal.

Kõik vahendid stuudios olemas! Tule ainult kohale ja avasta enda jaoks õlivärvide maailm.

Varasemat maalimiskogemust pole vaja, ülesanne on jõukohane kõigile.

Juhendab kunstiõpetaja Kerttu Soans.

Maalikursuse hind on 40 eurot. Kursusel on igale osalejale: molbert, maalialus, palett, õlivärvid, pintslid ja lilled või/ja natüürmort.

Pakume kohvi, teed, küpsiseid, šokolaadi. J

Kursusele on oodatud 5 inimest. Kursus toimub kahel hommikul a` 3 tundi. Kokku 6 tundi. 10. ja 11. novembril kell 11.00 – 14.00

Soovi korral võib maali jätta stuudiosse kuivama, aga võib ka kaasa võtta. Kui maal on kuiv (kuivamine võtab aega u. 2 nädalat), võib stuudios lasta selle ka ära lakkida, aga võib ka endale kunstitarvetepoest laki osta, sest loota on, et – pärast seda kursust saab maalimine teie igapäevaseks tegevuseks!

Oma osalemissoovist anna palun teada aadressile: kerttu.soans@gmail.com

Kuna stuudios on maalimiseks vähe kohti, palume kiirustada enda kirjapanekuga!

Lootuse Stuudio

Lootuse pst. 50

Tallinn/Nõmme

bussiga nr.18 Nurme peatus

Kursuse juhendaja Kerttu: 58 358 815

Stuudio perenaine Reet: 50 60 834

Byron Katie

Toome lühikese näite: olen toonud oma elust näite, kus ma tavatsesin saada vihaseks, kui minu tol ajal 2-3 aastane laps piima lauale ajas. Selle näite puhul võiks võiks kasutada mõtet “Mind vihastab, see et mu tütar on lohakas ja ajab piima maha”.

Katie esimene küsimus oleks: On see tõsi?

Olen proovinud seda küsimust ka enda jaoks keerulisemate teemadega, mida ma veel iseendas väga hästi ei mõista ja eranditult tuleb siis vastuseks jah, see on tõsi. Loomulikult saan ma pahaseks, kui mu tütar piima maha ajab. Katie ütleb, et tegelikult pole oluline, kas sinu vastus on jah või ei, oluline on, et oled  enda vastu aus ja tõepoolest üritad kuulata.

Järgmine küsimus sunnib meid sügavamalt asja üle aru pidama: Kas ma olen absoluutselt kindel, et see on tõsi?

Juba sõna “absoluutselt” paneb mind kõrvu kikitama ja endalt küsima, kas ma ikka olen kindel? Ka selle küsimuse puhul olen märganud, et mida tugevamalt ma emotsioonipidi oma looga seotud olen, seda raskem on vastata ei. Kuid selle näite puhul võiksin juba öelda, teades, et miski väline ei saa mind vihastada, et tegelikult ei jihasta mind ju see maha läinud piim, vaid minu peas edasi liikunud lugu, mis juba näitas mulle, et nüüd peab keegi selle ära koristama ja see keegi olen loomulikult mina. Seega jah, ei ole absoluutselt tõsi see, et mind vihastas maha läinud piim või minu tütre käitumine.

Kolmas küsimus annab meile tagasiside meie käitumisele ja reageeringutele: Kuidas ma reageerin, kui ma mõtlen seda mõtet?

Mina reageerisin vingumisega, pahameelega, mul oli endast kahju, haletsesin end ja õigustasin seda tunnet sellega, et mul on ju niigi raske ja mina pean kõike üksi tegema. Iga väljaöeldud lause võib saada taas uurimisobjekti aluseks ja me avastame kui palju vale ja üldistust nendes leidub. Kasvõi: mina pean kõike üksi tegema, see polnud tookord ega ka praegu absoluutselt tõsi, sest minu abikaasa on olnud selles osas mulle väga toeks tehes mitmeid kodutöid justkui “minu eest”.

Katie läheb veel edasi ja küsib neljanda küsimuse: “Kas sa oleksid ilma selle mõtteta?”

Jah tõepoolest, kes ma oleksin, kuidas end tunneksin ja kuidas käituksin samas olukorras, kui ma ei mõtleks seda mõtet. Selle näite puhul ma juba tean, sest lahendasin selle ülesande enda jaoks juba 4-5 aastat tagasi. Samas kui mõtlen aga uutele väljakutsetele, vajan veidi mõtisklemist ja vaiselt istumist, et suudaksin ette kujutada, kuidas ma siis reageeriksin, kui ma sellele põhjusele – mõttele – ei mõtleks.

Kui valdad inglise keelt, siis soovitan tutvuda Katie mõtetega ja sa näed, kui põnev on meie mõttemaailm ja kui vähe tuleks meil iseendasse tõsiselt suhtuda:).

Kas ma olen valmis veetma päeva jooksul rohkem aega tundes end tõeliselt hästi? Olen ma valmis pikendama neid ajaperioode, mil igas minu elu valdkonnas läheb mul tõeliselt hästi?  Olen ma valmis tundma end tõeliselt hästi ja võtma vastu positiivset edasiminekut igas oma elu valdkonnas kogu aeg?

Tõenäoliselt mõtled sa, et iga normaalne inimene vastaks nendele küsimustele jaatavalt, kuid vaatame milles on asi.

Meid ei juhi mitte meie mõtted, mis asuvad teadlikus teadvuses, vaid me oleme juhitud alateadlike programmide poolt, mida ma kutsun paradigmaks. Paradigma määrab, kuidas me maailma näeme, mil viisil me ümbritsevatesse olukordadesse suhtume ja kuidas me uutes tingimustes reageerime. Paradigma on harjunud status quo’ga ja kui miski peaks seda häirima, tõstab ta kisa.

Võibolla tundub see sulle kummaline, et me sõdime ka parema enesetunde vastu, kuid nii see on. Mäletan oma kogemusest, mil loobusin oma tööandja kirumisest. Kerge see ei olnud. Kuid igaüks, kes on loobunud teiste tagarääkimisest teab, et tagarääkimisega kaasneb teatud energia, mis ei ole positiivne ja kui me sellest loobume, on meil võimalik tõsta oma energaitaset kõrgemale sagedusele luues seega iseendasse parema enesetunde – tunda end paremini. Olles aga mõtteseisundis ja vibratsioonis, mille on loonud harjumuslik teiste tagarääkimine, ei tunne me ju (teadlikult) end ka mitte otseselt halvasti (võibolla tunneme end peale tagarääkimist isegi hästi, sest ütleb ju teada-tuntud “tõde”, et meil tuleb end välja elada), sest me oleme harjunud sellise olemisega. Võibolla me isegi ei kujuta ette, et me võiksime end paremini tunda. Ja kui meilt nüüd küsida, kas ma olen valmis enda paremini tundma? Õnnelikumana tundma? Loomulikult on vastus jah, kuid see vastus tuleb meie loogikast, meie teadlikust teadvusest ja sellel pole mitte midagi ühist sellega, kuidas me käitume. Käitumise (siinkohal tunde) muutmiseks, tuleb meil loobuda sellest, mis meil on, kuid see mis meil on, on ju kõik, mida me tunneme. Me oleme harjunud klatsima, me veedame sellega oma tunde, mida me teeme juhul kui me seda enam ei tee?

Meil on kalduvus tõrjuda enda poole tulevat positiivset energiat, sest seal, kus meie oleme, saab seda äkitselt liiga palju. Seetõttu peale ühte õnnestumist loome me endale kindlasti ebaõnnestumise, sest meie paradigma takistab meil vastu võtmast rohkem head.

Mõtleme sellele: selleks, et tunda end paremini, tuleb mul ära anda või loobuda sellest heast, mis mul on. Küsime küsimuse uuesti: oled sa valmis elama paremini?

Räägime sellest seminaris “Mõtteseaduste maagia: Ole ise enda DJ”