Liba-mõtete tuvastamiseks olen leidnud suurepärase töövahendi Gay Hendricsilt, kelle raamatust “The Big Leap” järgmised kolm mantrat pärit on:

Ma ei saa kasutada oma täielikku potentsiaali, sest …

Ma ei saa nautida külluslikku armastust ja harmoonilisi suhteid, sest …

Ma ei saa kasutada oma täielikku finantspotentsiaali, sest …

Ma armastan neid lause algusi, sest need toovad suurepäraselt välja piiravad paradigmad. Kui sa istud nende väidetega mõnda aega vaikselt, siis sa kuuled, miks sa tegelikult ei ela ikka veel seda elu, mida sa tahad. Meil on faktid ja tõde omavahel täielikult segi aetud.

Kui oled leidnud üles end piiravad mõtted, siis saad lause-lause haaval kasutada Byron Katie küsimusi, et need vale-uskumused läbi mõtlemise ümber pöörata.

Tööta lõbuga!

Byron Katie

Toome lühikese näite: olen toonud oma elust näite, kus ma tavatsesin saada vihaseks, kui minu tol ajal 2-3 aastane laps piima lauale ajas. Selle näite puhul võiks võiks kasutada mõtet “Mind vihastab, see et mu tütar on lohakas ja ajab piima maha”.

Katie esimene küsimus oleks: On see tõsi?

Olen proovinud seda küsimust ka enda jaoks keerulisemate teemadega, mida ma veel iseendas väga hästi ei mõista ja eranditult tuleb siis vastuseks jah, see on tõsi. Loomulikult saan ma pahaseks, kui mu tütar piima maha ajab. Katie ütleb, et tegelikult pole oluline, kas sinu vastus on jah või ei, oluline on, et oled  enda vastu aus ja tõepoolest üritad kuulata.

Järgmine küsimus sunnib meid sügavamalt asja üle aru pidama: Kas ma olen absoluutselt kindel, et see on tõsi?

Juba sõna “absoluutselt” paneb mind kõrvu kikitama ja endalt küsima, kas ma ikka olen kindel? Ka selle küsimuse puhul olen märganud, et mida tugevamalt ma emotsioonipidi oma looga seotud olen, seda raskem on vastata ei. Kuid selle näite puhul võiksin juba öelda, teades, et miski väline ei saa mind vihastada, et tegelikult ei jihasta mind ju see maha läinud piim, vaid minu peas edasi liikunud lugu, mis juba näitas mulle, et nüüd peab keegi selle ära koristama ja see keegi olen loomulikult mina. Seega jah, ei ole absoluutselt tõsi see, et mind vihastas maha läinud piim või minu tütre käitumine.

Kolmas küsimus annab meile tagasiside meie käitumisele ja reageeringutele: Kuidas ma reageerin, kui ma mõtlen seda mõtet?

Mina reageerisin vingumisega, pahameelega, mul oli endast kahju, haletsesin end ja õigustasin seda tunnet sellega, et mul on ju niigi raske ja mina pean kõike üksi tegema. Iga väljaöeldud lause võib saada taas uurimisobjekti aluseks ja me avastame kui palju vale ja üldistust nendes leidub. Kasvõi: mina pean kõike üksi tegema, see polnud tookord ega ka praegu absoluutselt tõsi, sest minu abikaasa on olnud selles osas mulle väga toeks tehes mitmeid kodutöid justkui “minu eest”.

Katie läheb veel edasi ja küsib neljanda küsimuse: “Kas sa oleksid ilma selle mõtteta?”

Jah tõepoolest, kes ma oleksin, kuidas end tunneksin ja kuidas käituksin samas olukorras, kui ma ei mõtleks seda mõtet. Selle näite puhul ma juba tean, sest lahendasin selle ülesande enda jaoks juba 4-5 aastat tagasi. Samas kui mõtlen aga uutele väljakutsetele, vajan veidi mõtisklemist ja vaiselt istumist, et suudaksin ette kujutada, kuidas ma siis reageeriksin, kui ma sellele põhjusele – mõttele – ei mõtleks.

Kui valdad inglise keelt, siis soovitan tutvuda Katie mõtetega ja sa näed, kui põnev on meie mõttemaailm ja kui vähe tuleks meil iseendasse tõsiselt suhtuda:).

Kas ma olen valmis veetma päeva jooksul rohkem aega tundes end tõeliselt hästi? Olen ma valmis pikendama neid ajaperioode, mil igas minu elu valdkonnas läheb mul tõeliselt hästi?  Olen ma valmis tundma end tõeliselt hästi ja võtma vastu positiivset edasiminekut igas oma elu valdkonnas kogu aeg?

Tõenäoliselt mõtled sa, et iga normaalne inimene vastaks nendele küsimustele jaatavalt, kuid vaatame milles on asi.

Meid ei juhi mitte meie mõtted, mis asuvad teadlikus teadvuses, vaid me oleme juhitud alateadlike programmide poolt, mida ma kutsun paradigmaks. Paradigma määrab, kuidas me maailma näeme, mil viisil me ümbritsevatesse olukordadesse suhtume ja kuidas me uutes tingimustes reageerime. Paradigma on harjunud status quo’ga ja kui miski peaks seda häirima, tõstab ta kisa.

Võibolla tundub see sulle kummaline, et me sõdime ka parema enesetunde vastu, kuid nii see on. Mäletan oma kogemusest, mil loobusin oma tööandja kirumisest. Kerge see ei olnud. Kuid igaüks, kes on loobunud teiste tagarääkimisest teab, et tagarääkimisega kaasneb teatud energia, mis ei ole positiivne ja kui me sellest loobume, on meil võimalik tõsta oma energaitaset kõrgemale sagedusele luues seega iseendasse parema enesetunde – tunda end paremini. Olles aga mõtteseisundis ja vibratsioonis, mille on loonud harjumuslik teiste tagarääkimine, ei tunne me ju (teadlikult) end ka mitte otseselt halvasti (võibolla tunneme end peale tagarääkimist isegi hästi, sest ütleb ju teada-tuntud “tõde”, et meil tuleb end välja elada), sest me oleme harjunud sellise olemisega. Võibolla me isegi ei kujuta ette, et me võiksime end paremini tunda. Ja kui meilt nüüd küsida, kas ma olen valmis enda paremini tundma? Õnnelikumana tundma? Loomulikult on vastus jah, kuid see vastus tuleb meie loogikast, meie teadlikust teadvusest ja sellel pole mitte midagi ühist sellega, kuidas me käitume. Käitumise (siinkohal tunde) muutmiseks, tuleb meil loobuda sellest, mis meil on, kuid see mis meil on, on ju kõik, mida me tunneme. Me oleme harjunud klatsima, me veedame sellega oma tunde, mida me teeme juhul kui me seda enam ei tee?

Meil on kalduvus tõrjuda enda poole tulevat positiivset energiat, sest seal, kus meie oleme, saab seda äkitselt liiga palju. Seetõttu peale ühte õnnestumist loome me endale kindlasti ebaõnnestumise, sest meie paradigma takistab meil vastu võtmast rohkem head.

Mõtleme sellele: selleks, et tunda end paremini, tuleb mul ära anda või loobuda sellest heast, mis mul on. Küsime küsimuse uuesti: oled sa valmis elama paremini?

Räägime sellest seminaris “Mõtteseaduste maagia: Ole ise enda DJ”

“Üks seisukoht aitab sul kasvada suurepäraseks ja teine pidurdab paratamatult sinu kasvamist. Üks võimaldab sul töötada igaveste asjadega, teha suuri töid suurepärasel viisil, et lõpule viia kõik, mis on puudulik ja ebaharmooniline; teine teeb sinust pelgalt ümberkorraldaja, pannes sind tööle peaaegu ilma lootuseta, selleks et säästa vaid mõned kadunud hinged, mistõttu sa hakkad nägema maailma kui kadunut ja hukule määratut.”

Väikest arutelu sellel teemal saad kuulata siit:

Konverentskõne

Chin-Ning Chu räägib oma raamatus “Tee vähem, saavuta rohkem” väga lihtsalt ja selgelt, kui oluline on tegelikult pingutuseta pingutamine.

Ta ütleb: “Kui tahta (kasutades jõudu) midagi nii meeletult, et kõik mõtted ainult selle ümber keerlevadki, võib ära väsida veel enne tegelikku asja kallale asumist. Kehaliselt te polegi pingutanud, meel on aga kõvasti rüganud, võimalikke takistusi ületanud ja kujutletud raskustega võidelnud”. Kas pole mitte lihtsalt kirjeldatud seda, mida me iga kord teeme, kui uue väljakutse kallale asume.

Elu võib olla väga lihtne, kui me keskendume vaid oma rollile ja jätame universumile tema rolli täita.

Mõttetera “tee vähem, saavuta rohkem” ei tähenda mittetegutsemist. Selgitamaks seda põhimõtet, toob Chin-Ning Chu välja idee ajaga rahu sõlmimisest. Enamik meist üritab paaniliselt ajaga võidu joosta, kunagi ei ole piisavalt aega ja tõenäoliselt ei ole sa kohanud kedagi, kes sulle ei väidaks, et tal on kiire. Me püüame aega ohjata ja kontrollida, püüame seda juhtida – kuid tihtilugu kontrollib aeg hoopis meid.

Earl Nightingale on öelnud tabvalt, et mitte keegi ei juhi aega. Aega ei saa juhtida. Me saame vaid juhtida iseenda tegevusi. Ja tõepoolest. See mille üle sul kontroll on, on sinu tegevus. Kas sa alustad tegevusega kohe hommikul või veenad end asja edasi lükkama. Võibolla sa isegi ütled endale, et sul ei ole aega, et seda tööd ära teha ning kulutad kogu aja iseendale tõestades kui kiire sul tegelikult on.

Mõtle sellele, et isegi viis minutit võib olla väga pikka aeg. Ainult inimlik ignorantsus ei taipa, et aeg on alati külluslik ja täis võimalusi.

Jäta sind siinkohal selle idee üle mõtisklema. Pea meeles, et ideed on need, mis juhivad meid. Kui siiani oled sa lubanud end juhtida ideel, et aega ei ole, siis nüüdsest luba end juhtida ideel, et aeg on alati külluslik ja täis võimalusi.

Jaga oma tulemusi siin samas ka teistega:)

Igas inimeses ON olemas Jõu Printsiip. Selle printsiibi intelligentsel kasutamisel ja suunamisel saab inimene arendada oma vaimseid võimeid. Inimesel on päritud jõud, mida kasutades võib ta kasvada ükskõik millises suunas ta soovib ja tema kasvuvõimalustele ei paista olevat mitte mingisuguseid piiranguid. Ükski inimene ei ole kujundanud oma võimeid nõnda suurepäraseks, et võiksime väita, et kellelgi ei ole võimalik saada veelgi paremaks. Võimalus peitub Originaalses Mateerias, millest inimene on loodud. Geniaalsus on Kõiketeadmise energia, mis voogab inimese poole.

Geniaalsus on rohkem kui anne. Talent võib olla pelgalt üks võime, mis on arenenud ebaproportsionaalselt võrreldes teiste võimetega, kuid geniaalsus on hinge tegutsemises peituv inimese ja Jumala vaheline liit. Suured mehed on alati suuremad kui nende teod. Nad on seotud jõu allika varudega, mis on piiramatud. Me ei tea, kus on inimese vaimsete võimete piirid; me ei tea isegi, kas seal on piirid.

Teadliku kasvamise jõudu ei anta vähemarenenud loomadele; see on ainuüksi inimese võime, mida ta võib edasi arendada ja kasvatada. Loomi võib õpetada ja arendada inimene, kuid inimene saab treenida ja arendada ennast ise. Ainuüksi temal on see võime ja tal on seda oletatavasti piiramatus ulatuses.

Inimese Elu Eesmärk, just niisamuti nagu puude ja taimede elu eesmärk, on kasvamine. Puud ja taimed kasvavad automaatselt ning vastavalt etteantud kasvulainetele; inimene võib kasvada just nii nagu ta tahab. Puud ja taimed saavad arendada ainult teatud võimalusi ja omadusi; inimene saab arendada mistahes jõudu, mis on või on olnud ilmutatud ükskõik millise isiku poolt, ükskõik kus – kõik, mis on hinge jaoks võimalik, on võimalik ka lihast ja luust inimesele; kõik, millest inimene on võimeline mõtlema, on võimalik ka tegevuses. Kõike, mida inimene suudab ette kujutada, on võimalik ka realiseerida.

Inimene on loodud arenemiseks ja tal on vajadus kasvada. Ta peaks pidevalt edasi arenema, et olla õnnelik. Elu ilma arenguta muutub talumatuks ja isik, kes lõpetab kasvamise, võib muutuda kas nõrgamõistuslikuks või hulluks. Mida suursugusem, harmoonilisem ja lopsakam on tema kasv, seda õnnelikum on inimene.

Ühes inimeses ei ole teistsugusemaid võimalusi kui igas teiseski; kuid kui nad arenevad loomulikult, ei kasva kaks inimest kunagi nõnda, et nad on täiesti sarnased. Iga inimene tuleb maailma eelsoodumusega kasvada vastavalt teatud kasvulainetele ning mööda neid etteantud laineid kulgeb kasv tema jaoks lihtsamalt kui ühelgi teisel viisil. See on mõistlik tingimus, sest pakub lõputult mitmekesisust. See sarnaneb aedniku poolt ühte korvi visatud pirnidega – pealiskaudsele vaatlejale näivad kõik pirnid sarnase välimusega, kuid nende kasv paljastab tohutusuure erinevuse. Nii võib öelda, et mehed ja naised on nagu korvitäis taimi: üks võib olla kui roos ja lisada valgust ja värvi mõnesse maailma tumedasse nurka; üks võib olla kui liilia ja õpetada armastuse ja rikkumatuse õppetunde igale mõistvale silmapaarile; üks võib olla kui roniv viinamarjapõõsas ja varjata mõnede karmide kaljunukkide piirjooni; üks võib olla kui suur tamm, mille okste vahel linnud laulavad ja pesa punuvad ning mille varjus karjane saab keskpäeval puhata, kuid igaüks on väärtuslik oma harulduses ja täiuslikkuses.

Inimene võib valida kahe vaimse suhtumise vahel. Esimene sarnaneb jalgpallile – see on paindlik ning reageerib teravalt, kui tema suunas jõudu rakendada, kuid ta ei loo midagi; ta ei tegutse kunagi iseenesest. Temas ei ole seda jõudu. Seda liiki inimesi kontrollivad olukorrad ja keskkond, nende saatus on otsustatud asjade poolt väljaspool neid. Jõu põhimõte nende sees ei ole kunagi tegelikult aktiivne. Nad ei räägi ega tegutse kunagi seestpoolt. Teine suhtumine muudab inimese justkui kevadel puhkevaks taimeks – jõud väljub tema sisemusest. Ta on justkui külluslikult voolav vesi tärgates igavesse ellu, ta kiirgab jõudu. Jõu põhimõte temas on pidevas tegevuses. Ta on ise alustaja. “Temas on elu.”

Ükski mees ega naine ei saa parimat oma ellu ühelgi muul viisil, kui saades iseenda aktiveerijaks. Kõik kogemused elus on kavandatud Saatuse poolt, sundimaks mehi ja naisi ise tegutsema; suunamaks neid saama ümbritseva keskkonna kapteniks, mitte olema asjaolude ohvrid. Madalaimas staadiumis on inimene juhuse ja olukorra laps ning hirmu ori. Kõik tema teod ei ole muud kui re-aktsioonid keskkonnast tulenevatele jõududele. Ta käitub vaid nii, nagu temaga on käitutud; ta ei loo midagi uut. Aga ka sellel kõige madalamal “metslasel” on enda sees Jõu Põhimõte, mis on piisav, et alistada kõik see, mida ta kardab ja kui ta õpib seda kasutama ning muutub ise aktiivseks, saab ta üheks jumalate seas.

Mitte midagi ei ole olnud kunagi üheski teises inimeses, mida ei ole sinus; ühelgi inimesel ei ole kunagi olnud rohkem spirituaalset või vaimset energiat kui on sinul ning mitte keegi ei ole teinud suuremaid asju kui suudad teha sina. Sa võid saada selleks, kes sa iganes olla tahad.

Telli raamatust eestikeelne versioon!

Wallace Wattlese raamat räägib väga lihtsas keeles sellest, kes me tegelikult olema ja mida tähendab, et meie ülesandeks on luua elu. Lugedes Wallace Wattlesit saad aru, et maailm tõepoolest on suurepärane just nüüd ja praegu ning sina oled suurepärane just sellisena nagu sa oled. Parim idee, mille ma tänu sellele raamatule sain on järgmine: kõik on hästi. See mõte on täielikult muutnud minu suhtumist tagasilöökidesse, ebameeldivatesse sündmustesse ja olukordadesse.

Raamat nüüd ka eesti keeles. TELLIN RAAMATU!

Finley dialoogid ja näited aitavad sul mõista, mida loobumine tegelikult tähendab. Finley võtab kasutusele tõhusa meetodi tõe väljaselgitamiseks ning uurib esmalt, mida loobumine ei ole:

1. Loobumine ei ole südamevaluga segatud unistused sellest, mis võinuks olla.

2. Loobumine ei ole veendumus, et keegi teine eksis.

3. Loobumine ei ole iseenese veenmine, kui õigesti sa tegid millestki loobudes.

4. Loobumne ei ole pidev rõhutamine, et võid …-st igal agal loobuda.

jne.

Loobumise teeb tavaliselt raskeks hirmudest kinni hoidmine. Me ei tea, mida tulevik toob ja seetõttu tundub meile, et nii nagu on, olgugi et olukord pole kiita, on ikkagi parem kui tundmatus. Ka siin pakub Finley oma suurepäraste näidetega tõelist arusaama.

Loe aga ise terve raamat läbi ja jaga oma kogemusi ja mõtteid sellest raamatust siin:).

Seega puutusingi esmakordselt isikutüüpidega kokku siis, kui alustasin selle programmi õppimist ja tahtsin enda olemusest paremini aru saada. Kuna inimtüüpide jaotust Bobi programmis ei ole, siis otsisin lisamaterjali väljast juurde ja mis ma leidsin: Kes ma siis olen panter või öökull? koleerik või sangviinik? all kastis paremal või hoopis üleval vasakul?

Minus valitsesid erinevad tunded – midagi tundus tuttav, midagi oli võõrast, valimine ja iseenda mingisse kriteeriumi asetamine tundus aga võimatu. Kõik need klassifitseeringud ajasid mind segadusse, sest tundus, et ma ei vasta päris ühelegi neist ning samuti ei saanud ma aru, mida ma kogu selle tugevuste ja nõrkuste asjaga peale pean hakkama, kuni…

Aira Tammemäe aitas hädast välja. Tema värvikas kujundlik keel ning vahvad näited Puhhist, Jänesest, Iiahist ja Notsust aitasid ühtäkki mõista inimesi enda ümber ja ka nendega suhtlemisel tekkivast segadusest aru saada.

Tean nüüd, miks mu abikaasa justkui mossitab ja tütar hetkegi paigal ei püsi. Või miks mulle reeglid nõnda tohutult olulised näivad ning vastupidiselt kaoses tegutsemine lausa lootusetu üritus on. Seega tänud Airale suurepärase info eest, millega ka sina võid tutvuda kas Aira koolitustel või lugedes tema vastilmunud raamatut “Inimtüüpide maagiline maailm”

Lugedes ükskõik millist raamatut raha teenimisest või külluse loomisest, ei kirjutata seal mitte rahast, vaid mõtteviisist, elufilosoofiast, mis kõik saab alguse sinust enesest. Nii ka Bob Proctori bestseller “You Were Born Rich” räägib edu tõdedest, mõtteviisist, mis sinus peab muutuma, et küllus sinu ellu saaks tulla. Just nimelt saaks, sest küllus on juba siin, meie oleme need, kes ei luba teda sisse.

Tasuta inglisekeelse raamatu saad alla laadida siin: www.bobproctor.com

Mis on minapilt?

Minapilt on viis, kuidas sa iseennast näed. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt sinust enesest, mida sina ise hoiad oma teadvuses.

Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu “Psycho-cybernetics”. Nimelt töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel väline viga – mingi füüsiline kõrvalekalle – tekitas neis alaväärtusliku tunde ega lubanud elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga mitte väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad.

Kõik need inimesed tulid doktori vastuvõtule teadmisega, et kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda. Kuid inimesed, keda ta opereeris, reageerisid operatsioonile erinevalt.

Paljud neist nõudsid peale esmast operatsiooni uut lõikust, sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud, samas kui mõned patsiendid said oma emotsionaalsed haavad parandatud isegi ilma lõikuseta.

See tekitas Dr Maxwellis huvi. Teda huvitas küsimus, miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teistel ei muutnud lõikus midagi.

Uurimistööd, mida Dr Maltz oma küsimusele vastuse leidmiseks ette võttis, tõid välja visualiseerimise, loova kujutlusvõime, sisekõne ja minapildi olulisuse.

Sinu minapilt kontrollib täpselt seda, mida sa saad ja ei saa teha. Kui sa näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana … siis sinu minapilt kindlustab selle, et selliseks sa ka jääd.

Sinu minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui sa tunned end ebakindlana, sest omad mingit “vale” uskumust, siis minapilt tagab selle, et sinu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab sinus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida sa endale sead.

Iga eesmärk, mille sa endale võtad, peab olema kooskõlas sinu minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida sa saavutad.

Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: Minapilt kontrollib, mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga. Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda nagu inimene, keda sa kujutled, et sa oled, justnagu lühiajaliselt võib toatemperatuur langeda, sõltuvalt sellest kui sageli välisust avatakse ja sulgetakse, kuid pikemaajaliselt toatemperatuur taastub.

Heaks näiteks on keegi, kes on kasutanud oma tahtejõudu, et võtta alla 10 kilo. Tahtejõuga on võimalik lühiajaliselt paljusid asju ellu viia, kuid kui tulemus on saavutatud pelgalt tahtejõudu kasutades, on peatselt vanad tulemused – mis on kooskõlas minapildiga – taastatud, ehk 10 kilo on taas tagasi.

Sama reegel kehtib kõigi meie tulemuste kohta – treenitud välimuse saavutamine või rahalise olukorra paradamine jne.

Kui sa oled seadnud endale eesmärgi ja hakkad selle poole liikuma ilma, et sa looksid uue ja sinu eesmärgiga kooskõlas oleva kujutluspildi, on sinu üritus hukule määratud. Kujutluspilt ja tegevus peavad käima käsikäes. Negatiivne kujutluspilt võida iga kell tahtejõu pingutuse.

Tuues avalikkusest mõne näite inimesest, kes kujutluspildi loomist edukalt valdab, võiks mainida Arnold Schwarzeneggerit. Viieteist aastasena oli tema keha väga kondine ja kõhn, mis ei andnud talle sugugi lootust saavutada edu kulturismis. Kuid see, mis teda teistest eristas, oli tema minapilt. Tema visualiseeris oma musklis keha iga kord, kui ta jõusaalis trenni tegi, samal ajal kui teised, seda ei teinud. Tulemus – 1980ndal aastal sai ta seitsmenda Mr Olympia tiitli.

Vaadates tema edasist karjäär on selgelt näha, et vana minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud, mida ta siiani saavutanud on. Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida minapildi muutmise oskus sulle anda võib.

Ole tähelepanelik, kas sinu minapilt ikka toetab eesmärki, mille poole sa liigud. Kui ei, siis muuda seda.