Kas info, mida sa omad on õige?

Esmane informatsioon, mis mind kui uut koeraomanikku loomulikult huvitas oli, kuidas õpetada koer väljas käima? Olin kuulnud lugusid, et kui koer põrandale pissib, siis pane tema nina loigu sisse ja riidle, kuid raamatust lugesin, et kutsikaga ei tohi üldse riielda, sest tal puudub esialgu võime kontrollida põit ja seedekulglat.

Kuidas on meiega? Soovides muutust iseenda ellu, tuleb meil treenida iseennast, kuid meil tuleb omada ka õiget informatsiooni iseenda kohta. Paljud kurjustavad endaga, näitavad välja pettumust, kui ei ole iseendale antud lubadust täitnud teadmata, et neil ei olnud selleks vähimatki lootust.

Kui sa oled vaadanud Stickmani video, sa tead, et informatsiooni kogumine ja selle käitumisse rakendamine on kaks täiesti erinevat asja. Infot kogub meie teadlik teadvus, see on meie intellekt, mis omandab teadmisi ja oskab neid ka pärast ette kanda. Intellekt ei ole aga mitte see osa meie teadvusest, mis on vastutav meie käitumise eest. See, kuidas me käitume sõltub informatsioonist meie alateadvuses.

Senikaua kuni sa keskendud oma käitumise muutmisele jättes tähelepanuta oma programmid alateadvuses, seniakua jooksed sa peaga vastu seina. Sa võid end küll motiveerida lühikese aja jooksul dieeti pidama või jõusaalis käima, hommikuti varem ärkama või 10% oma sissetulekutest vabadusfondi säästma, kuid kui sa ei loo emotsionaalset side uue käitumise ja alateavuses oleva arusaamise vahele, jääb tulemus lühikeseks. Sul ei ole mingit võimalust võita. Riidlemine iseendaga teeb asja veelgi hullemaks just niisamuti nagu koera puhul. Kui väikese kutsikaga loigu pärast riielda, saab ta aru, et ei tohi loiku põrandale teha, kuna tal aga puudub võimalus oma põit kontrollida, on ta juba algselt ebaõnnestunud ükskõik kui väga ta ka ei tahaks peremehele meeldida.

Sama on meiega. Me võime kogu südamest soovida oma ellu muutust, kuid töötades iseendaga valedel alustel, alustades loomisprotsessi viimaselt tasnadilt – füüsiliselt tasaldilt – käitumisest, ei ole meil võimalik tulemuseni jõuda.

Pea meeles: Kui kujutlusvõime ja tahtejõud lähevad omavahel vastuollu, võidab alati KUJUTUSVÕIME.

Muutus saab alguse kujutluspildist?

Miks me siis käitume nii nagu me käitume? Ükskõik mil viisil ja mis valdkonnas ma käitumismustrit ei oma, fakt on see, et meil on alateadvuses selle kohta kujutluspilt. See viis on meie jaoks hetkel kõige loomulikum ja normaalsem. See mida me näeme, seda me teeme.

Ütleme, et sa soovid hoomikuti varem tõusta, kuid kogu oma pingutusest hoolimata tõused sa ikkagi alles kell 10. Selleks ajaks oled sa juba kolm korda kella edasi keeranud ja kui sa lõpuks voodist välja saad, oled väsinud ainuüksi selle stressi pärast, mille sa iseendale hommikul loonud oled.

Küsimus ei ole siin selles, et sa ei tahaks üles tõusta, küsimus ei ole siin ka selles, et sa ei saaks üles tõusta. Küsimus on ainult selles, et mida pikemalt oled sa sedalaadi käitumist “harjutanbud”, seda tugevama kujutluspildi iseendast oled sa enda alateadvusele loonud. Tee katse. Mõtle iseendale kui hommikusele ärkajale ja ma võin kihla vedada, et esimese mõttena jookseb sinu peast läbi idee sellest, kui raske on sul hommikuti ärgata. Just see idee, kujutluspilt ongi esmane põhjus, miks sa käitud nii nagu sa käitud.

Muutuse loomiseks tuleb pöörduda algpõhjuste juurde ja selleks on kujutluspilt.

Enne kui sa üldse hakkad iseendalt nõudma vara tõusmist, istu maha, võta paber ja pliiats ja loo endale kujutluspilt iseendast kui inimesest, kel on ülimalt kerge hommikuti tõusta. Alles siis, kui sinu alateadvus hakkab uut infot vastu võtma, tuleb keha järele ja muutus toimub kergelt.

Just seetõttu on mul nii hea meel, et Praksise meeskonnaga on liitunud Kerttu Soans, kes aitab just uusi kujutluspilte alateadvusesse toimetada, et muutus meie füüsilisel tasandil – käitumises saaks toimuda ilma vastupanuta.

Infot Praksise sissejuhatava seminari kohta saad siit: http://www.elujuhtimine.com/info/

Seega puutusingi esmakordselt isikutüüpidega kokku siis, kui alustasin selle programmi õppimist ja tahtsin enda olemusest paremini aru saada. Kuna inimtüüpide jaotust Bobi programmis ei ole, siis otsisin lisamaterjali väljast juurde ja mis ma leidsin: Kes ma siis olen panter või öökull? koleerik või sangviinik? all kastis paremal või hoopis üleval vasakul?

Minus valitsesid erinevad tunded – midagi tundus tuttav, midagi oli võõrast, valimine ja iseenda mingisse kriteeriumi asetamine tundus aga võimatu. Kõik need klassifitseeringud ajasid mind segadusse, sest tundus, et ma ei vasta päris ühelegi neist ning samuti ei saanud ma aru, mida ma kogu selle tugevuste ja nõrkuste asjaga peale pean hakkama, kuni…

Aira Tammemäe aitas hädast välja. Tema värvikas kujundlik keel ning vahvad näited Puhhist, Jänesest, Iiahist ja Notsust aitasid ühtäkki mõista inimesi enda ümber ja ka nendega suhtlemisel tekkivast segadusest aru saada.

Tean nüüd, miks mu abikaasa justkui mossitab ja tütar hetkegi paigal ei püsi. Või miks mulle reeglid nõnda tohutult olulised näivad ning vastupidiselt kaoses tegutsemine lausa lootusetu üritus on. Seega tänud Airale suurepärase info eest, millega ka sina võid tutvuda kas Aira koolitustel või lugedes tema vastilmunud raamatut “Inimtüüpide maagiline maailm”

Mis on minapilt?

Minapilt on viis, kuidas sa iseennast näed. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt sinust enesest, mida sina ise hoiad oma teadvuses.

Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu “Psycho-cybernetics”. Nimelt töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel väline viga – mingi füüsiline kõrvalekalle – tekitas neis alaväärtusliku tunde ega lubanud elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga mitte väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad.

Kõik need inimesed tulid doktori vastuvõtule teadmisega, et kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda. Kuid inimesed, keda ta opereeris, reageerisid operatsioonile erinevalt.

Paljud neist nõudsid peale esmast operatsiooni uut lõikust, sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud, samas kui mõned patsiendid said oma emotsionaalsed haavad parandatud isegi ilma lõikuseta.

See tekitas Dr Maxwellis huvi. Teda huvitas küsimus, miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teistel ei muutnud lõikus midagi.

Uurimistööd, mida Dr Maltz oma küsimusele vastuse leidmiseks ette võttis, tõid välja visualiseerimise, loova kujutlusvõime, sisekõne ja minapildi olulisuse.

Sinu minapilt kontrollib täpselt seda, mida sa saad ja ei saa teha. Kui sa näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana … siis sinu minapilt kindlustab selle, et selliseks sa ka jääd.

Sinu minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui sa tunned end ebakindlana, sest omad mingit “vale” uskumust, siis minapilt tagab selle, et sinu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab sinus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida sa endale sead.

Iga eesmärk, mille sa endale võtad, peab olema kooskõlas sinu minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida sa saavutad.

Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: Minapilt kontrollib, mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga. Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda nagu inimene, keda sa kujutled, et sa oled, justnagu lühiajaliselt võib toatemperatuur langeda, sõltuvalt sellest kui sageli välisust avatakse ja sulgetakse, kuid pikemaajaliselt toatemperatuur taastub.

Heaks näiteks on keegi, kes on kasutanud oma tahtejõudu, et võtta alla 10 kilo. Tahtejõuga on võimalik lühiajaliselt paljusid asju ellu viia, kuid kui tulemus on saavutatud pelgalt tahtejõudu kasutades, on peatselt vanad tulemused – mis on kooskõlas minapildiga – taastatud, ehk 10 kilo on taas tagasi.

Sama reegel kehtib kõigi meie tulemuste kohta – treenitud välimuse saavutamine või rahalise olukorra paradamine jne.

Kui sa oled seadnud endale eesmärgi ja hakkad selle poole liikuma ilma, et sa looksid uue ja sinu eesmärgiga kooskõlas oleva kujutluspildi, on sinu üritus hukule määratud. Kujutluspilt ja tegevus peavad käima käsikäes. Negatiivne kujutluspilt võida iga kell tahtejõu pingutuse.

Tuues avalikkusest mõne näite inimesest, kes kujutluspildi loomist edukalt valdab, võiks mainida Arnold Schwarzeneggerit. Viieteist aastasena oli tema keha väga kondine ja kõhn, mis ei andnud talle sugugi lootust saavutada edu kulturismis. Kuid see, mis teda teistest eristas, oli tema minapilt. Tema visualiseeris oma musklis keha iga kord, kui ta jõusaalis trenni tegi, samal ajal kui teised, seda ei teinud. Tulemus – 1980ndal aastal sai ta seitsmenda Mr Olympia tiitli.

Vaadates tema edasist karjäär on selgelt näha, et vana minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud, mida ta siiani saavutanud on. Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida minapildi muutmise oskus sulle anda võib.

Ole tähelepanelik, kas sinu minapilt ikka toetab eesmärki, mille poole sa liigud. Kui ei, siis muuda seda.

Me mõtleme piltides

Me kõik mõtleme piltides. Mida see tähendab? Lihtsalt öeldes – mõtle oma kodule ja sa “näed” oma kodu, mõtle oma “autole” ja sa näed oma autot jne. Igal sõnal on meie peas vastav pilt. Mida selgem on pilt, seda paremini saame me sellest asjast äru, mida ähmasem on pilt, seda vähem me seda teemat mõistame. Võtame ükskõik millise sõna – külgetõmbeseadus, eesmärk, õnn, edu jne. Kusjuures igaühel meist võib ühe ja sama sõna taga olla erinev pilt.

Pildid suhtlemises

Vestlesin täna ühe suurepärase inimesega põgusalt eesmärkidest ja tunnetasin selgelt üht asja – meil tundus olevat justkui samasugune arusaam põhitõdedest, kuid me väljendasime seda täielikult erinevate sõnadega.

Kujutluspildid sõnade taga on väga olulised ka meie suhtluses, sageli tekib kõneluses arusaamatusi, sest me kipume eeldama, et me räägme ühest ja samast pildist, kuid see ei ole nii. Vahel ma imestan kuidas inimkond üldse suudab omavahel arusaadavalt suhelda, sest me mõistame asju niivõrd erinevalt? Seetõttu tuletan endale pidevalt meelde, et küsimused on suurepärane vahend teise inimese vaatenurga täpsustamiseks.

Blogimisega on sootuks hullud lood – ütled üht, kuid iga lugeja saab omamoodi aru.

Kujutluspildi ja eesmärgi vastuolu

Tulles tagasi põhiteema juurde, siis tahan rõhutada, et kujutluspildid, mida me oma peas hoiame, loovad meie elu. Sageli tullakse minu juurde küsimusega, et mida ma teen valesti, et ma ei saa neid tulemusi, mida ma tahan. Ja peaaegu iga kord jõuame me välja selleni, et oluline ei ole mitte see, mida sa teed või mida sa tahad, vaid oluline on see, milline pilt seostub sul lõpptulemusega. Ja rohkem kui sageli lähevad need kaks vastuollu.

Ma võin soovida endale finantsvabadust ja sissetuleku kasvu, kuid kui ma rahast mõeldes näen vaid võlgasid ja raha puudust, siis ma ei loo soovitud tulemusi.

Samuti väikeettevõtjana võin ma ju soovida palju kliente, kuid kui ma oma kujutluspiltides kujutan end ette inimesena, kellel on raske häid kliente oma ettevõttesse saada, siis jällegi võidab kujutluspilt. Napoleon Hill on selle mõtte sõnastanud väga hästi: kui tahe ja kujutlusvõime lähevad omavahel vastuollu, võidab alati kujutlusvõime.

Nii ka siin. Ma võin tahte abil teha palju tegevusi oma elus, ma võin tahte abil luua endas distsipliini, panna kirja oma eesmärgid ja teha distsiplineeritult vajalikke harjutusi, korrata afirmatsioone ja muud, kuid kui ma ei ole muutnud kujutluspilti sellest, kuidas ma näen iseennast või kuidas ma näen oma tulemust, on kõigest sellest vähe abi.

Kujutluspildid on need, mida loovad meie elu.

Väike harjutus

Kui soovid hakata kujutluspiltide jõudu kasutama, siis siin on väike harjutus: vali endale üks valdkond, mille tulemusi ei ole sa suutnud hoolimata tehtud pingutustest muuta ja küsi endalt, mida ma tegelikult näen?