Kaks küsimust, mis viivad täiesti erinevate tulemusteni.

Kujuta ette, et sa ehitad maja. Ja sa alustad maja ehitamist küsimusega: kui palju mul raha on ja mida ma selle raha eest saan? Jah, ka sellele küsimusele on võimalik saada vastus ja sa võidki alustada maja ehitamist, kuid ma võin sulle kinnitada, et võttes aluseks oma elu praegused faktid, ei ehita sa kunagi maja, mida sa armastad.

Loomisprotsessi esimene tasand on mõte, faktid – tulemused on need, mis on meie poolt loodud vastavalt valitud mõttele.

Selleks, et ehitada maja, mida sa armastad, tuleb endalt esmalt küsida, millist maja ma tahan? Need, kes on maja ehitanud või renoveerinud teavad kui nauditav on protsess, mil saad unistades majas ringi käia ja ette kujutada, kuidas kõik olema hakkab. Jim Rohn, tuntud ärifilosoof, viis oma esimese maja ehitamisel oma sõbra täiesti tühjale krundile ja tutvustas talle oma tulevikus valmivat maja nii ehedalt ja selgelt, et tema sõber nõjatus kujutletavale kaminasimsile. Kui sina suudad unistamisfaasis minna nii kaugele nagu Jim Rohn, siis on sinu unistuse materialiseerimine garanteeritud.

Vaata video, kus me arutleme Kerttuga kujutluspildi teemal.

Miks meil siis endiselt eesmärke ei ole või kui ka on, siis miks me ei liigu nende poole? Toon siin välja mõned enda kogemusest avastatud põhjused:

1) Me ütleme endale, et me ei tea, mida me tahame.

Olen üsna kindel, et üks esmaseid probleeme eesmärgi tuvastamisel on meie sisekõne. Kuigi selle sümptomi all kannatajad seda ise ei märka, on see üks kõige suuremaid põhjusi, miks me ei ela elu, mida me tegelikult elada võiksime.

Meie teadvuses saab olla korraga valdav vaid üks mõte, kui see mõte on “ma ei tea”, siis ei saagi tulla sinna ideed, mis aitaksid meil “näha”.

“Ma ei tea” mõtteid on oma teadvuses turvaline hoida, sest see säilitab meile status quo. Kui me lubame oma teistel soovidel oma mõtetesse tulla, toovad need uued mõtted sageli kaasa ebamugavustunde. See ebamugavustunne võib olla enese süüdistamine – küll ma olen äbarik, et ei ole suutnud rohkem saavutada, või ma ei näe kuidas seda oleks võimalik saavutada, või ma näen küll üht teed, kuid see nõuaks töökohast loobumist, kuid mul pole aimugi, kuidas ma siis ilma tööta hakkama saan ja nii edasi. Meie peas hakkab käima üks virr-varr, mis viib meid oluliselt teemalt – meie eesmärgi teavustamiselt kõrvale.

Siinkohal üks soovitus: ära mõtle kaugele ette. Mõtiskle ja kuula ainult seda, mida sa tahad. Ära mõtle sellele kuidas seda saada või millest sul tuleb loobuda, et seda saada, või kui palju raha peab sul selleks olema. Luba endal mõelda vaid sellele, mida sa tegelikult soovid. Ja palun, pane see kirja ilma igasuguse hinnanguta. Luba sellel mõttel siis vaikselt isenndasse imbuda, ilma et sa sellele vastupanu osutaksid ja sa märkad, et mida enam sa uue idee omaks võtad, seda selgemaks muutub nähtavus, kuidas seda saavutada.

2) Mul on eesmärgid kirjas, kuid need ei ole minu eesmärgid.

Sageli peame me oma eesmärkideks kellegi teise eesmärke. Me arvame, et peaksime õppima majandust, sest see oli minu vanemata soov. Või me arvame, et peame elama majas, sest see väljendab justkui tõelise pere elustiili. Kas need soovid ja tahtmised, mida me oleme endale seadnud ja mille poole nii usinasti sammume, on ikka meie soovid? Kui ei ole, on üsna tõenäoline, et me ei naudi selle saavutamist ja tihtipeale jäävad need eesmärgid venima, kuid tekitavad meile süütunnet, sest me ei ole ikka veel seda eesmärki saavutanud, mille endale juba kolm aastat tagasi seadsime.

3) Meil on eesmärgid kirjas, kuid need on liiga hägused.

See on üks sagedasemaid probleeme. Juba Hill viitab oma esimeses printsiibis, et edu aluseks on selgepiiriline eesmärk. Rohkem raha, parem töö, harmoonilised suhted ei ole seda teps mitte. Mida tähendab rohkem raha, mis on see summa? Mida tähendab parem töö, millised on parema töö karakteristikud? Millised on sinu jaoks harmoonilised suhted. Kirjelda neid!

Meie väljakutse seisab kahes asjas: esiteks meie eesmärk peab muutuma meie ihalduseks ja ta saab seda teha ainuüksi läbi selguse. Kui sa vaatad üht pilti, mis on täis häguseid kogusid ja mingeid siniseid triipe ei loo sa endale ihaldust olla looduskaunis kohas suurepärases mererannas, kus lained mühisedes ranna poole liiguvad ja nende kuulamine südamesse sügava rahu toob. Miks? Sest sa ei näe seda. Sama on sinu eesmärgiga. Kui sul on vaid üks ähmane pilt sellest, mida sa tahad, kuid sa ei näe (tunne) milline suurepärane eesmärk see on, ei tärka sinus ihaldus. Ihaldus tekib läbi detailide.

Teiseks: meil tuleb hakata selle eesmärgi poole füüsiliselt liikuma. Meil tuleb teha tegevusi. Kui pilt on ähmane, ei näe ma mida ma tegema pean. Mida selgem on kujutluspilt, seda lihtsam on tuvastada esimene samm ja minema hakata.

Niisiis: Lõpeta halisemine ja luba endal näha oma eesmärki. Kuula oma südant ja pane kirja, mida sa tõeliselt tahad. Sa ei pea teadma kuidas seda saada. Ning pühenda iga päev aega, et muuta oma eesmärki täpsemaks.

Siis saad kirjutada siia sõnumi ja oma võidust teada anda:).

Elu on protsess ja see protsess on lõputu

Lugedes meediast ilusatest, edukatest ja kuulsatest inimetest jääb kõlama arusaam, et see, kes saavutas edu, saavutas seda kiirelt, suurelt ja pärast edu saavutamist on kõik nende mured üleöö kadunud. Lisame siia veel mõtteviisi, et kui sa juba oled edu kiirteele jõudnud, siis peab ja kannabki momentum ise sind pingutuseta edasi, ühesõnaga, kui edule on alus pandud, siis kannab see justkui iseenesest meid edasi vajamata meie poolset lisajõudu.

Kogu see arusaam sellest, kuidas maailm toimib on täielikult vale. Äkiline edu ilma murede ja pingutusteta ei ole lihtsalt võimalik. Võimalik on vaid samm-sammuline edasiminek, (esialgu) aeglaselt liikudes oma eesmärgi suunas.

Elu etappe võiks justkui võrrelda 10 000 meetrise jooksuga, mida kauem sa jooksed, seda raskemaks läheb, kuigi kõrvalvaatajatele võib tunduda, et kõik on väga kerge.

Tõde on, et mida enam me liigume edasi ja kasvame, seda suuremaks lähevad probleemid ja väljakutsed, et võimaldada meile suuremat kasvu. Kogu elu on protsess. See ei lõppe mitte kunagi.

Kogu meie edu ehitub üles igapäevastest väikestest sammudest, väikestest võitudest, väljakutseid ja probleeme ületades.

Mitte midagi ei juhtu iseenesest

Maailm on täis rikkalikult võimalusi. Maailmas on külluslikult häid asju, mida inimkond on loonud. Need võimalused on siin, et sa saaksid neid kasutada ja nautida, kuid enne kui me õpime kuidas neid vastu võtta, tuleb meil esmalt mõista, et mitte keegi ei saa teha asju meie eest.

Õppisin selle õppetunni väga raskel moel. Esmalt tuli see õppetund mulle blogimisel. Hakkasin otsima inimest, kes blogiks minu eest. Tegin mitu sammu, panin kuulutuse ja käisin potentsiaalsete blogijatega kohtumas, kuni taipasin, et mitte keegi ei saa minu eest blogida. Kui mul puudub see oskus, tuleb mul seda õppida.

Teiseks otsisin inimest, kes müüks minu eest. Leidin, et see on tegevus, mida ma ise teha ei taha ja hakkasin otsima kedagi, kes minu eest müüks, kuni suures fustratsioonis pidin tõdema – mitte keegi ei saa minu eest müüa. Kui mul puudub oskus enda teenuseid turundada, tuleb mul see oskus omada.

Ja justkui nendest kahest suurest õppetunnist veel vähe ei oleks olnud, ei taibanud ma ikka veel. Sellel külmal talves andis meie maja pidune küttesüsteem end taas tunda ja ma taipasin, et kui ma tahan, et see küttesüsteem kunagi korralikult tööle hakkaks, olen see mina, kes peab selle süsteemi ja süsteemi võimalused endale selgeks tegema. Kui sa tahad, et midagi juhtuks, oled see sina, kes saab panna asjad liikuma.

Siin on mõned harjutused, millega jätkata:

1) Kui edu ei saabu üleöö, vaid on väikeste sammude tulemus, siis millised on need väikesed sammud, mida ma saan teha täna / sel nädalal / sel kuul, et hakata liikuma?

2) Millised on need tegevused, mida sa teha ei taha, kuid mis viiksid sind edasi sinu eesmärgi poole? Millal sa teed otsuse ja hakkad neid tegema?

Elu on mäng, kuid enamikele meist unustati manual kaasa panemata. Seetõttu käime me sihitult ringi teadmata, kuhu suunduda, sest meil puudub arusaamine elu mängureeglitest.

Loomulikult sisaldab elu nii palju erinevaid mänge, et kõiki reegleid ühte blogisse kirja panna on võimatu, kuid me saame keskenduda ühele kõige olulisema mängu reeglitele ja see on “kuidas saada elult seda, mida sa tahad”.

Tõelised võidule aitavad reeglid ei ole midagi sellist, mida sa tunniga endale selgeks teed. Reeglid mis tõeliselt kontrollivad seda kes võidab, kes kaotab on meie teadvuse reeglid. Need on mõttemustrid, harjumuslik käitumine, suhtumine ja ootus. Need neli elementi määravad tulemuse absoluutselt kõiges, mida sa teed.

Nii nagu on väga oluline, et kui me valime endale eesmärki või küsime endalt, mida ma tahan, saan vastuse sellele küsimusele anda ainult mina, nõnda on ka reeglitega. Pole oluline, kas neid reegleid teab või ei tea minu abikaasa, sõbrad, töökaaslased, ainus oluline tegur, mis määrab on – kas mina tunnene ja saan nendest reeglitest aru või mitte. Võtme komponent olen MINA. Kui sa tunned reegleid, ei saa sa kunagi kaotada.

Kasuta oma aju ja teadvust, et mõelda “kuidas”, mitte “miks ma ei saa”

Sul on võimalik lugeda lugusid inimestest, kes on saavutanud suurepäraselt edu tingimustes, kus kõik teised kaotasid. Esmane põhjus on väga lihtne: nad ei teadnud, et sellistes tingimustes ei ole võimalik võita. Väliskeskkonnast tuleb liiga palju infot reeglite kohta, mis kõik näitavad, kuidas ei ole võimalik võita, kui me neid kõiki kuulame, unustame oma enda eesmärgi ja hoiame oma aju ja teadvuse töös “miks ma ei saa” kujutluspiltidega.

Kuid meil ei ole võimalik võita, kui me lukustame endid oma enda mõtete vanglasse.

Küsimus, mis meil tuleks endale esitada on: Miks ei võiks mina saavutada neid suurepäraseid tulemusi, mida ma teiste puhul imetlen? Ma olen täpselt samasuguse potentsiaaliga, nagu too inimene.

Põhjus, miks me neid tulemusi ei saavuta on kõik need põhjused, mida me lubame oma teadvusel endale esitada: Mul oli karm lapsepõlv, mu isa oli joodik, ma ei olnud isegi koolis kuigi edukas, ma olen selleks liiga vana. Ja üsna kiiresti oleme me koostanud endale “julgustava” nimekirja jõigist neist põhjustest, miks mei ei saa elult seda, mida me tahame.

Muutus on lihtne, võta üks päev korraga ja luba endal mõelda vaid sellest: Miks ei võiks mina saavutada neid suurepäraseid tulemusi, mida ma teiste puhul imetlen? Miks mitte mina?

Kui sa võtad kogu selle aja, mille sa praegu kulutad põhjustele, miks sa midagi teha ei saa, ja kasutad seda aega, et katsetada edu toovaid strateegiaid, oled sa üsna pea edukas:).

Pane tähele mis ON, mitte mis PEAKS olema

Elu mängureegleid on võimalik õppida ainult läbi kogemuse, mitte toetudes loogikale. Kui sa kasutad oma aega üritades elu viia vastavusse loogikaga, raiskad sa oma elu. Kui sa aktsepteerid elu nagu see on, oled sa juba liikunud kilomeetreid edasi edu suunal.

Oma piiratud teadmisega ei oska me leida põhjusi, miks mingi asi juhtus ja esialgu võib tunduda üsna hirmutav lasta lahti kontrollist väliste sündmuste üle, kuid me ei kontrolli neid ju niikuinii, mis peab juhtuma, see juhtub ja me ei oska alati öelda põhjust. Tavaliselt leiame põhjuse tagasivaadates, pärast seda, kui oleme omandanud vajaliku kogemuse.

Kui me aga aktsepteerime elu nagu see on, sündmusi ja tagasilööke, nii nagu need on, anname me endalt ära tohutu koorma. Wallace D. Wattles räägib sellest põhjalikumalt oma raamatus “Suurepäraseks olemise teadus” peatükis vaatenurk.

Deanne Barkley, NBC asepresident ja ka meie telekanalites jooksnud eduka sarja Väike maja preerias vastutavatest loojatest, kes nüüdseks naudib oma õnnelikku pensionipõlve Havail ütleb elu kohta: “Elu on kiirtee. Kui sa tead, mis on sinu sihtkoht, jõuad sa lõpuks sinna, kuhu sa minna tahad”.

Kuid siin on üks konks. Kui sa istus autosse, võid sa sõita ükskõik kuhu sa soovid, senikaua kuni sa hoiad oma silmad lahti ja jälgid teed. Kui sa paned oma silmad kinni, sõidad sa teelt välja. Kujutle, et sa üritad sõita kasvõi oma tuttavat kodutänavat mööda kinniste silmadega?

Kinnisilmi sõitmine tähendab elus suhtumist: asjad peaks olema nii, mitte nõnda nagu nad on. Ma peaksin teenima rohekem, ülemus peaks minuga paremini käituma, abikaasa peaks minust enam hoolima jne. Keskendudes “mis peaks olema” viib su tähelepanu liikluselt kõrvale, sa ei märka ei rohelist ega punast tuld, autosid, mis sinu poole sõidavad, sest sa ei ole kohal. Sama võimatu on liikuda edasi ka elus, kui sa ei märka, mis sinu ümber toimub.

Kui sa hakkad vaatama teed, märkad sa teisi autosid, mida vältida ja näed rohelist tuld, mis annab sulle võimaluse, sa liigud edasi. Hoides oma silmad lahti, saavutad sa asju, mis panevad sind enda üle uhkust tundma.

Siin on mõned harjutused, kust alustada:

1) Küsi endalt iga päev: Miks ei võiks mina saavutada neid suurepäraseid tulemusi, mida ma teiste puhul imetlen? Miks mitte mina?

2) Muuda oma suhtumist: ole kohal ja aktsepteeri elu nagu see on. Hoia silmad lahti ja ära mõtle: asjad peaks olema teisiti. Too ise oma ellu muutus käitudes teisiti.

Jätkub …

Kõige olulisem faktor eesmärgi seadmisel on küsimus: “mida mina tahan”, vastus sellele küsimusele on võti tegevuseni. See küsimus tähendab, et sul ei tuleks mõelda sellele, mida keegi teine tahab, vaid mida sina isiklikult tahad.

Kõik me oleme mõjutatud teiste inimeste arvamustest. See lihtsalt on sotsiaalses ühiskonnas elamise üks tahke. Alates lapsepõlvest öeldakse meile, mida meil tuleb teha. Sinu ema ütleb sulle, mida sul tuleb teha, sinu isa ütleb, sulle, mida sul tuleb teha. Samuti avaldavad sellel teemal arvamust sinu õed ja vennad. Edasi juba õpetajad, ajalehed, televisioon, filmid, raamatud, audioprogrammid ja kõik muu, mis sinu elus olulisel viisil rolli mängib.

Kui paljud meist on mõjutatud oma ema-isa soovides elukutse valikul? Väiksele poisslapsele, kes soovib mängida viiulit, surub isa kätte korvpalli või hoopiski saab ta ema poolt mikroskoobi, millega teadust uurida. Naine, kes soovib teha suurelennulist karjäär, räägitakse ümber jääma koju ja kasvatama lapsi või vastupidi. Kõigil on arusaam sellest, kuidas sina peksid elama.

Nenede jaoks ei ole sel mingit mõju. Kuid kui nende mõjutused saadavad sind aastaks misjonäritööle, mis osutus sinu jaoks täiesti valeks valikuks, oled sina see, kes kannatab. Nõuandja läheb rõõmsalt oma eluga edasi. Tema ei ole oma aega raisanud. Sina teiselt poolt, oled kulutanud oma väärtuslikku aega, ja kaotanud.

Pannes endale eesmärke, pead sa, pead sa ilma eksimusteta küsima iseendalt ja ainult iseendalt, mis on see, mida sina, jah sina, tahad. Ja ära siin eksi, küsides iseendalt, mida sa ei taha või mida keegi teine sinu jaoks tahab. Pealegi, sa ei saa kunagi teada, mida keegi teine sinu jaoks tahab, sa võid ainult oletada. Kuid oletused ei ole kunagi nii kindlad, kui teadmine.

Tuleta endale ikka ja jälle meelde, et see on sinu elu, mitte ükski nõuandja ei saa anda sulle tagasi mitte sekunditki sellest ajast, mida sa kulutasid, järgides nende halba nõuannet.

Võibolla tuleb sul isegi mõni näide meelde.

Aeg on meie elus ainuke piiratud ressurss. Mitte keegi ei saa anda sulle rohkem aega, kui sinu elupäevade jaoks on määratud. Pole oluline, mida sa teed, kui see aeg on otsas, siis on ta otsas. Mitte kellegile ei ole aega piiritult.

On võimalik, et sa võid elult võtta kõike, mida sa tahad, kuid see ei ole kohe kindlasti võimalik, kui sa pidevalt jooksed teiste inimeste juurde nõu küsima. Kui sa raiskad oma kallist aega sellele, et küsida teistelt inimestelt, mida nemad arvavad, et sa peaksid tahtma, ei saa sa kunagi seda, mida sina tahad. Mitte kunagi.

Elu on lühike. Muuda see erakordseks, minnes nende eesmärkide järele, mida sina tegelikult tahad.

Ja see käib iga eluvaldkonna kohta: sinu isiklik elu, karjäär, romantika, perekond – absoluutselt kõik.

Esimene reegel erakordse elu loomiseks on küsida endalt mida mina tahan ja olla vastusest pidevalt teadlik. See soov on sinu ihaldus, mis käivitab sinu mootorid. Mine selle järgi ja mitte millegi muu järgi.

Kui sa oled sellele küsimusele vastuse leidnud, siis mul on sulle siin veel üks abistav harjutus. Pane nüüd vastavalt oma eesmrärgile kirja, mida sa soovid veebruaris, märtsis, aprillis … detsembris 2011 selle eesmärgi jaoks teha või sellest eesmärgist saavutada.

mp3: Raha1

pdf: Sina ja raha

Küsimusi? Kommentaare? Esita nad siin ja ma vastan sulle isiklikult.

Helina Mägi

Sinu mõttetreener

Olin otsinud kümme aastat vastust sellele küsimusele, sest kuigi minu elu muutus, ei näinud ma selles mitte mingisugust iseenda rolli. Mitte midagi ei allunud justkui minu enda tahtele. Esimese hooga mõtlesin, et kuidas ta saab seda lubada, kuid minu üllatuseks oli tal õigus.

Kogu meie elu on äärmiselt korrapärane ja toimib vastavalt kindlatele seadustele ning meie ainus probleem on teadmatus. Arusaamine annab meile jõu ja võimu luua endale tulemusi, mille oleme ise valinud ja seda mitte viie ja kümneaasta perspektiivis vaadates vaid – sõltuvalt sellest kui kiired õppijad me oleme – suisa kuude ja nädalatega.

Arusaamine on kõige võti. Arusaamine sellest kuidas maailm toimib? Arusaamine sellest kuidas mina toimin? Sul ei ole võimalik istuda autosse ja soovida, et ta viiks sind soovitud sihtkohta, kui sul pole aimugi, mida teha, et need neli ratast veerema hakkaksid ning kuidas rooli keerata, et sa ikka õigel teel püsiksid.

Samamoodi on meile antud keha, instrument, mis viib meid kuhu iganes me soovime, kuid kahjuks on unustatud manual lisada. Igaüks peab ise välja nuputama viisi, kuidas oma keha tööle panna. Mina üritasin vastust leida oma elu esimesed kolmkümmend aastat ja siis vajasin ikkagi, et keegi mulle näitaks, kuidas mu keha töötab ja kuidas ma saan panna teda tegema seda, mida mina tahan. Bob Proctor oli minu jaoks see inimene, kes mulle vastused andis, kusjuures vastus on väga lihtne: meie kujutluspildid loovad meie elu ja kujutluspiltide loomiseks on vajalik selgus selles, mida ma luua tahan. Suurim probleem ongi selles, et me ei mõtle sellele.

Seetõttu on väga kurb, et avastame ühel hetkel, peale suuri ponnistusi, et kehakaal suureneb, meil on krooniline energiapuudus ja hoolimata mega pikkadest tööpäevadest, kusjuures pere arvelt, laiutab pangakontol endiselt null. See kõik ei pea nii olema.

Ma ei ütle, et muutus on kerge, kuid ma ütlen, et see kõik ei pea nii olema. Ainus mis meil teha tuleb on omandada arusaamine sellest, kuidas asjad toimivad ja kuidas igaüks meist oma ellu tulemusi loob, ka rahalisi.

Teine mõttetrea, millest tahtsin täna rääkida kuulub Harv Ekerile ja ma kuulsin teda sellest rääkimas eelmine kuu Ekspertide seminaril, kus ta paljastas oma edutee päris esimesed sammud ja küsis meilt, kas me oleme valmis alustama väikselt? Taas tõeliselt huvitav teema, kuid sellest järgmine kord.

Harv ütles, et “igaüks võib saada finantsiliselt vabaks” ja seda sõltumata sellest, milline number tema sissetulekut esindab?

Oled sa mõelnud, et finantsiline vabadus on tegelikult puhas distsipliin. Kas sa tead, kui palju raha oled sa kogu oma eluea jooksul teeninud? Kui palju oled sa sellest ära kulutanud? Milline oleks sinu rahaline seis täna, kui sa oleksid pannud kasvõi 10% kogu oma teenistusest kõrvale?

Võtame lihtsalt illustratsiooniks ühe näite. Ütleme, et oled teeninud netos keskmiselt 6000 krooni kuus ja seda viimased kümme aastat. Väike arvestus näitab, et sinu kogutulu netos (puhtalt kätte) on kümne aasta jooksul olnud 6000×12 kuus x 10 aastat = 720 000 puhtalt kätte. Sellest 10% on 72 000 krooni. Ärme hakkame siin arvutama ei inflatsiooni ega tuluintresse. Mõtleme lihtsalt sellele, kuidas see mõjutaks sinu enesetunnet, enesekindlust, millist emotsionaalset rolli see summa sinu elus mängiks?

Ütled, et see on liiga väike summa kümne aasta kohta? Küsi siis mõnelt oma tuttavalt, kui palju jääb temal raha kuu lõpuks järgi ja kui palju on ta raha kõrvale pannud. Enamik elab palgapäevast palgapäevani täielikus hirmus kaotada oma töö. Ja vabandus, et ma ei saa iga kuu 10% kõrvale panna, on meie enda vana paradigma väljamõeldis.

Kuid veelgi drastilisem on lugu laenudega. Kas sa tead, kui palju raha oled sa pangale maksnud? Ja kui palju neist krediitkaardi intressidest oled sa tasunud pangale seetõttu, et sa ei mõelnud?

Kui mina neid arvestusi tegin, siis olin tohutult üllatunud, sest olin arvanud, et olen alati rahaga üsna arukalt ja vastutustundlikult ümber käinud.

Kui sa kõik need rahasummad kokku lööd, siis kui palju raha oleks sinu pangakontol täna? Arvuta. Ja ära palun jää masendusse, sest me võime oma eluteed igal ajal muuta, ainus mida me vajame on arusaamine ja distsipliin, kusjuures ka distispliin põhineb arusaamisel.

Arusaamist ja distsipliini soovides

Helina

P.S. Peale iseendas tehtud avastuste rahakäitumise osas leidsin, et see on teema, millest peab tingimata rääkima. Rahalise selguse, arusaamise ja distsipliini loomine on arutelu all meie 8-nädalases mastermaindis “Küllusliku mõtteviisi olemus”. Soovid osaleda? Loe lisa …

Wallace Wattles andis mulle suurepärase idee, mille järgi ma nüüd elan (iga päevaga üha rohkem) – kõik on hästi. Kõik on täpselt nii nagu peab olema, ka siis kui sulle tundub, et justkui mitte midagi ei ole korras. Kujuta ette, et sa oled pisike putukas, kes sammub oma eesmärgi suunas ning avastab end äkitselt mudast. Sa hoiad ikka oma eesmärki silme ees ja see helendab kui päike näidates sulle suunda, kuid reaalsus sinu ümber on vaid üks mudamülgas, millest sul tuleb suurt vaeva nähes läbi sumbata. Sul tekivad küsimused: kas ma ikka olen õigel teel? Mida ma valesti tegin, et siin olen? ja tõenäoliselt pole sul nendele küsimustele vastust.

Kuid kujuta ette, et sa saad tõusta kõrgemale, oma mudamülka kohale ja sa näed, et jah, sa oled õigel teel oma eesmärgi poole, kusjuures mitte ainult õigel teel, vaid sa liigud sinna poole kõige otsemat teed pidi. Sul tulebki minna läbi selle mudamülka, sest kui sa seda ei teeks, tuleks sul minna kilomeetreid ringi.

Tea siis, et kõik, mis sinu ellu tuleb või ükskõik millised on raskused, kui sinu silme ees on sinu eesmärk, siis faktid ei loe. Oled õigel teel ja kõik on just nii, nagu peab.

Loomulikult ei tõstnud see tema eneseväärikust ja tulemuseks oli, et ta põrus igas aines. Üks tema esimesi karjäärivalikuid oli saada müürsepaks. Mõned aastad hiljem ta aga abiellus ja omades peret otsustas alustada oma äriga. Esimene ettevõtmine kukkus haledalt läbi ja tal kulus terve aasta, et tulla välja selle tagajärjel tekkinud pankrotist. Sellest hoolimata nägi ta mõne aja pärast uut võimalust ja pani sinna uue edu nimel kogu oma energia. Teda tabas sarnane saatus; ta oli laostunud järgmised kaheksateist kuud. Terast meenutava sihikindlusega, saada üle nendest tagasilöökidest, alustas Peter taas uue äriga selles konkurentsitihedas maailmas ja lõpetas kolmandat korda pankrotiga. Nüüd omas ta uskumatut rekordit – kolm pankrotti viie aasta jooksul.

Enamik inimesi oleks selleks korraks juba alla andnud. Mitte Peter Daniels. Temal oli suhtumine: “Ma õpin ja ma ei ole teinud sama viga kaks korda. See on suurepärane kogemus.” Paludes, et tema abikaasa Robena toetaks teda veel üks kord, otsustas ta hakata müüma kinnisvara. Üks oskus, mida Peter oli aastate jooksul lihvinud oli tema võime veenda. Suure osa sellest oli ta arendanud vajadusest suhelda pidevalt mitmete võlausaldajatega, kes nõudsid temalt raha. Järgmise kümne aasta jooksul sai Peter Danielsi nimest kinnisvara sünonüüm. Tehes hoolikalt valikuid ja olles läbirääkimistes osav, kogus ta endale portfelli, mille väärtus ületas mitut miljonit dollarit.

Nüüd on Peter Daniels rahvusvaheliselt tunnustatud ärimees, kes on loonud edukaid ettevõtmisi paljudes riikides üle maailma. Tema sõprade seast leiame kuninglikust soost inimesi, riigipäid ja teisi juhivaid tegelasi. Samuti on ta filantroop, kelle kireks on aidata teisi ja kelle heldus on finantseerinud mitmeid kristlikke ettevõtmisi.

Kui temalt küsida, mis muutis tema elu kolmekordsest pankrotist pretsedendituks eduks, vastab ta: “ Ma planeerisin aja, et mõelda. Tegelikult varun ma iga nädal ühe päeva, et mõelda ja panen selle oma kalendrisse kirja. Kõik minu suurepärased ideed, võimalused ja rahatootvad ettevõtmised said alguse päeval, mil ma võtsin aja, et mõelda. Ma tavatsesin lukustada end oma kabinetti andes oma perekonnale range käsu end mitte mingil juhul segada.” Sama strateegiat kasutas ka Einstain, kes  kasutas mõtisklemiseks oma spetsiaalset mõtlemise tooli.

See muutis Peter Danielsi elu ebaõnnestujast multimiljonäriks. Muide, nüüd on Peter kirjutanud mitu raamatut, üks nendest kannab pealkirja “Miss Phillips, You were wrong!” (Miss Phillips, Te eksisite!).

Loe lisaks: http://en.wikipedia.org/wiki/Peter_J._Daniels

Me mõtleme piltides

Me kõik mõtleme piltides. Mida see tähendab? Lihtsalt öeldes – mõtle oma kodule ja sa “näed” oma kodu, mõtle oma “autole” ja sa näed oma autot jne. Igal sõnal on meie peas vastav pilt. Mida selgem on pilt, seda paremini saame me sellest asjast äru, mida ähmasem on pilt, seda vähem me seda teemat mõistame. Võtame ükskõik millise sõna – külgetõmbeseadus, eesmärk, õnn, edu jne. Kusjuures igaühel meist võib ühe ja sama sõna taga olla erinev pilt.

Pildid suhtlemises

Vestlesin täna ühe suurepärase inimesega põgusalt eesmärkidest ja tunnetasin selgelt üht asja – meil tundus olevat justkui samasugune arusaam põhitõdedest, kuid me väljendasime seda täielikult erinevate sõnadega.

Kujutluspildid sõnade taga on väga olulised ka meie suhtluses, sageli tekib kõneluses arusaamatusi, sest me kipume eeldama, et me räägme ühest ja samast pildist, kuid see ei ole nii. Vahel ma imestan kuidas inimkond üldse suudab omavahel arusaadavalt suhelda, sest me mõistame asju niivõrd erinevalt? Seetõttu tuletan endale pidevalt meelde, et küsimused on suurepärane vahend teise inimese vaatenurga täpsustamiseks.

Blogimisega on sootuks hullud lood – ütled üht, kuid iga lugeja saab omamoodi aru.

Kujutluspildi ja eesmärgi vastuolu

Tulles tagasi põhiteema juurde, siis tahan rõhutada, et kujutluspildid, mida me oma peas hoiame, loovad meie elu. Sageli tullakse minu juurde küsimusega, et mida ma teen valesti, et ma ei saa neid tulemusi, mida ma tahan. Ja peaaegu iga kord jõuame me välja selleni, et oluline ei ole mitte see, mida sa teed või mida sa tahad, vaid oluline on see, milline pilt seostub sul lõpptulemusega. Ja rohkem kui sageli lähevad need kaks vastuollu.

Ma võin soovida endale finantsvabadust ja sissetuleku kasvu, kuid kui ma rahast mõeldes näen vaid võlgasid ja raha puudust, siis ma ei loo soovitud tulemusi.

Samuti väikeettevõtjana võin ma ju soovida palju kliente, kuid kui ma oma kujutluspiltides kujutan end ette inimesena, kellel on raske häid kliente oma ettevõttesse saada, siis jällegi võidab kujutluspilt. Napoleon Hill on selle mõtte sõnastanud väga hästi: kui tahe ja kujutlusvõime lähevad omavahel vastuollu, võidab alati kujutlusvõime.

Nii ka siin. Ma võin tahte abil teha palju tegevusi oma elus, ma võin tahte abil luua endas distsipliini, panna kirja oma eesmärgid ja teha distsiplineeritult vajalikke harjutusi, korrata afirmatsioone ja muud, kuid kui ma ei ole muutnud kujutluspilti sellest, kuidas ma näen iseennast või kuidas ma näen oma tulemust, on kõigest sellest vähe abi.

Kujutluspildid on need, mida loovad meie elu.

Väike harjutus

Kui soovid hakata kujutluspiltide jõudu kasutama, siis siin on väike harjutus: vali endale üks valdkond, mille tulemusi ei ole sa suutnud hoolimata tehtud pingutustest muuta ja küsi endalt, mida ma tegelikult näen?