Kõik me tahame olla väga tublid ja teha kõiki asju hästi, kiiresti ja võimalikult palju. Seega koostame me endale nimekirju asjadest, mida tuleb teha ja teeme plaani, kuidas eesmärgini jõuda. Ometigi nii mõnigi meist ei hakka aga liikuma. Ikka ja jälle peame tõdema, et kirja pandud asjad jäid tegemata ning järgmine “koosa” on enda jaoks soolas.
Me riidleme endaga nii sageli, et on juba imelik, kui ei olegi midagi, mille pärast iseendaga riielda.
Mõtleme veidi sellele. Me kõik oleme harjumuste ohvrid. Meie teadvuse teadlik osa saab küll valida, mida me tahame, kuid meie alateavdus viib selle ellu. Mida enam me endaga riidleme, seda enam muutub see meile harjumuseks. Kuna meil on aga harjumus endaga riielda, tõenäoliselt kõigi nende asjade pärast, mis meil tegemata jäi, seda enam toob alatedavus meie ellu asju, mille pärast meil oleks põhjust endaga riielda, ehk suunab meie tegevusi nii, et taas jäid antud lubadused tegemata.
Mis oleks kui sa muudaksid seda programmi. Mis oleks, kui sa alates tänasest iseendaga enam kunagi ei riidleks? Kui sa oled loonud endale programmi, mis näeb ette, et iseendaga ei ole vaja riielda, iseennast tuleb hoopis armastada, ei ole vaja ka alateadvusel luua sinu jaoks põhjuseid. Seega tegevuste tegemine ja oma lubaduste pidamine muutud selgelt lihtsamaks.
Aktsepteeri iseennast, aktsepteeri ennast just sellisena nagu sa oled kõigi oma vigadega. Selles sinu võlu ja väärtus seisnebki. Sa võid end arendada ja täiustada oma andeid ja oskusi, kuid pea meeles, et kogu selle arengu juures sa oled juba täiuslik ning seetõttu väärid vaid armastust.
Kui sinu eesmärgiks on hakata lõpuks ometi liikuma oma eesmärgi suunas, siis esimene samm on aktsepteerida iseennast just täpselt sellisena nagu sa oled ja ei mingit aga…